Mis on Ühistu?

Tartu Hoiu-laenuühistu on XXI sajandi finantsühistu, mis annab oma liikmetele toe ettevõtlikuks arenemiseks. Läbi sissemakstud osamaksu on Ühistu liikmed ka Ühistu omanikud.

Igal Ühistu liikmel on õigus kaasa rääkida Ühistu tegevuse edendamise küsimustes ning saada võrdeline osa jaotatavast kasumist. Ühistu liikmed saavad omavahelisteks arveldusteks kasutada Ühistusisest akumulatsioonivahendit Eesti veksel. 

Ühistu põhitegevus on hoiustamine, kindlustusvahendus, liising ja asjatundliku majandusnõu andmine. Vormilt on Ühistu tulundusühistu ning Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu ja Eesti Ühistegelise Liidu liige.

Tartu Hoiu-laenuühistul on oma kulla- ning välisvaluutareserv, mis moodustab alati vähemalt 10-15% hoiuste mahust. Kohustuslikku reservi hoiab Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Vabariigi keskpangas Eesti Pangas.

85-90% kaasatud hoiustest laenab meie Ühistu välja aktiivsetele elujõulistele ühistuliikmetele oma tegevuse arendamiseks. Kõik Ühistu laenud on tagatud kinnisvarahüpoteegi, usaldusväärse käenduse või pandiga. Laenu väljastamine toimub eranditult pärast taotleja maksevõime põhjalikku analüüsi ning võimalike riskide maandamist. Seega on kaasatud hoiused alati kindlalt tagatud.

Ühistu läbi aja(loo)

1902 - 31. märtsil asutasid Eesti Põllumeeste Seltsi otsusel 22 isikut eesotsas Jaan Tõnissoniga Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse. Aastaks 1940 oli liikmeid üle 5000. Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse eeskujul loodi hoiu-laenuühistuid üle Eesti, selliselt et 1940. aastaks tegutsesid ühistulised rahaasutused igas linnas ja vallas - kokku 215 rahaühistut ja 1 keskühistu, koguliikmeskond 82 800, turuosa panganduses 52%. Ühistuid tegutses ka teistes valdkondades (tootmis-, energia-, tarbijate-, kindlustus-, masina-, teenindusühistud), mis kõik tegid vastastikku tihedat koostööd ja olid organiseerunud Eesti Ühistegelise Liidu ja riiklikult organiseeritud Eesti Ühistegevuskoja kaudu suureks tervikuks. Ühistegevuskoja esindajad osalesid Eesti Riiginõukogu töös.

1941 - 20. mail liideti Eesti NSV rahanduse rahvakomissari käskkirjadega nr 526 ja 528 osa natsionaliseeritud panku, sh Ühispank Tartu Eesti Laenu-Hoiuühisus AS Kauba Pangaga.

2006 - 10. märtsil asutasid 5 isikut eesotsas Andro Roosiga rahandusühistu, eesmärgiga kutsuda ellu esimese Eesti Vabariigi aegse Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse ajaloolise järglasena Tartu Hoiu-laenuühistu. Rahandusühistu rahaline algkapital oli 11 000 krooni (ca 700€), mille maksis sisse Elle Roos. Sellele seemnele lisandusid peatselt Valter Haameri, Marta Raisma, Mart Sõrgi ja Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi sissemakstud hoiused. Tegevust alustati Tartus Raatuse 20 asuvas kontoris. 28. detsembril 2006 registreeris Tartu registriosakond Tartu Hoiu-laenuühistu asutamise. Tartu Hoiu-laenuühistu kõrval asus tütarettevõtjana tegevusse Lõuna Kindlustusmaakler, mille etteotsa asus Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Märt Riiner.

2009 - Tallinnas Pirital avati kontor, mille juhatajaks sai Jane Hämarik. Hoiuste maht ületas esmakordselt ühe miljoni Eesti krooni piiri (ca 64 000€). Toimusid esimesed korralised juhatuse valimised. Juhatus jätkas koosseisus Andro Roos, Märt Riiner, Erki Pisuke. Liikmete arv oli aasta lõpus 86.

2010 - Ühistu Tartu kontor koliti Raatuse tänavalt aadressile Raekoja plats 20, kontorijuhatajana asus tööle Liina Nulk. Aasta lõpuks oli hoiuste maht 5 miljonit krooni (ca 320 000€), bilansimaht 10 miljonit krooni (ca 640 000€). Liikmeid oli kokku 140.

2011 - Alustati iganädalaste üldharivate Ühistusaadete eetrisse andmist Tallinnas Nõmme Raadios. Tänaseks on tehtud üle 200 saate. Ühistu hakkas koos Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi ja Eesti Ühistegelise Liiduga välja andma Ühistulehte. Hoiuste maht oli aasta lõpuks 1 000 000€, bilansimaht 1 500 000€. Laenude osas võeti suund ettevõtluse ja tootmistegevuse rahastamisele. Lisaks laenudele ja liisingutele hakati liikmetele pakkuma faktooringut ja garantiisid. Liikmetevahelise koostöö süvendamiseks võttis Ühistu kasutusele Eesti veksli. Ühistu liikmeid oli aasta lõpuks 286. Ühistu üldkoosolek pikendas Valter Haameri (nõukogu esimees), Elle Roosi ja Mart Vihmandi nõukogu liikme volitusi. Tartu Hoiu-laenuühistu kõrval asus tegevusse Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu.

2012 - Ühistu Tallinna kontor toodi Piritalt Nõmmele Pärnu mnt 326. Põhja-Eesti piirkonnas elavata liikmete arv hakkas kiiresti kasvama. Tallinna Televisioonis hakati eetrisse andma Ühistegevuse pooltundi, avati Tartu Hoiu-laenuühistu videokanal Youtube´is, kus tänaseks on juba üle 200 video. Ühistu aitas oma liikmel AS Gemhill´il korraldada võlakirjaemissiooni. Ühistu liisingutega tegelev tütarettevõtja sai nimeks Eesti Ühistuliising OÜ. Ühistu bilansimaht aasta oli lõpus 3 900 000€, liikmeid 641.

2013 - Nõmme Raadios hakati eetrisse andma majandus- ja ühistegevuse alast loengute sarja Ühistukool, kus peamiseks lektoriks on Andro Roos. Kaastööd on teinud ka Jaan Leetsar ja Märt Riiner. Asutati tütarettevõtjad Eesti Ühistuhaldus OÜ ja Eesti Ühistumajad OÜ. Ühistu bilansimaht oli 8 700 000€, liikmeid 1107.

2014 - Asutati tütarettevõte Eesti Ühistuenergia OÜ, mille ülesandeks on arendada Ühistu taastuvenergia valdkonda. Esimese projektina asuti ehitama Purtse tuuleparki. Asutati Tartu Eesti Masinaühistu ja Vastastikune Garantiiühistu. Tegevust alustas Ühistu Õigusbüroo, juhatajaks Erki Pisuke. Tartu Hoiu-laenuühistu bilansimaht oli 13 700 000€, liikmeid 1593.

2015 - Ühistu ostis hoone Narva kesklinnas Tallinna maantee ja Energia tänava nurgal ning detsembris avati seal Tartu Hoiu-laenuühistu Narva kontor, kontorijuhatajaks sai Anton Pratkunas. Ühistu bilansimaht oli 18 500 000€, liikmeid 2068.

2016 - Tartu Hoiu-laenuühistu sai 10 aastaseks. Bilansimaht on 23 700 000€, liikmeid 2041. Üldkoosolek pikendas Valter Haameri (nõukogu esimees), Elle Roosi ja Mart Vihmandi nõukogu liikme volitusi ja valis täiendavalt nõukogusse Harry Raudvere.

2017 - Makseteenuste pakkumiseks asutas Tartu Hoiu-laenuühistu aktsiaseltsi Ühisarveldused.

Ees ootab suur töö! Mõistust ja jõudu meile selleks!