Tervitusi Narvast ühistegevuse ja poliitika rindelt

Uuendatud 02 oktoober 2021

Kui tegutsetakse nagu luik, haug ja vähk, siis ei õnnestu midagi. See kehtib nii majanduses kui ka poliitikas. Üksteiselt teki pealt ära tõmbamine kipub olema tihti läbimõtlematu ja sageli ei saada aru tagajärgedest ja see viib selleni, et paljud alustatud ja vajalikud tööd jäävad lõpuni viimata.

Mida see tähendab poliitikas? Kui võtta võrdluseks omavalitsus, siis on selge, et omavahelised poliitilised arveteklaarimised viivad selleni, et paljud vajalikud projektid peatuvad ja nende asemel algatatakse uued, mis on lahjad või samuti – ei jõua lõpuni, kuna jälle vahetub võim. Sellepärast ongi oluline stabiilsus. Ka poliitiline stabiilsus.

Majanduses on väga selge, et kui ettevõtet juhitakse stabiilselt, siis see firma areneb jõudsalt ja toodab kasumit. Meie Ühistut on juhitud stabiilselt ja see on meie Ühistu edu pant. Seda põhimõtet poliitikasse üle tuues saab öelda, et kui linna juhitakse stabiilselt, siis kasu saab sellest linna elanikkond. Ühistegevus Tartu Hoiu-laenuühistu on 21. sajandi finantsühistu, mis annab oma liikmetele toe ettevõtlikuks arenemiseks. Läbi sissemakstud osamaksu on Ühistu liikmed ka Ühistu omanikud. Tartu Hoiu-laenuühistu igal liikmel on õigus kaasa rääkida Ühistu tegevuse edendamise küsimustes ning saada võrdeline osa jaotatavast kasumist, igal ühistu liikmel on sõltumata põhikapitali suurusest üks hääl.

Kui rikastub Tartu Hoiu-laenuühistu, siis see tähendab vaid üht – rikastuvad kõik Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Liikmed on ise Tartu Hoiu-laenuühistu omanikud ning juhivad ise Ühistu tegevust. Samas on see ka kohaliku omavalitsuse teema – kui omavalitsus saab rikkamaks, saavad rikkamaks selle elanikud. Partnerlus Partnerlus on koostöö edendamisel äärmiselt oluline tegur. Partnerlus ei toimi aga ainult näiteks teatud juriidilisi nõudeid täites, vaid eelkõige praktilises koostöös. Ka poliitikas peab olema usalduslik partnerlus, sest kui kogu aeg oled ootel, et su (koalitsiooni)partner võib panna sulle jala ette, siis varem või hiljem see koostöö lõpeb. Partnerite puhul on kõige parem, kui tegemist on win-win ehk võit-võit olukorraga, sest win-loose (võit-kaotus) olukorras kaotab paratamatult üks pool, aga halvim võimalik stsenaarium on loose-loose (kaotus-kaotus) olukord, sest kaotajaks on kõik.

Poliitikas saame öelda, et viimasel juhul kaotavad lisaks poliitilistele pooltele ka rahvas. Partnerlus aitab kaasa kodumaiste ettevõtete arengule ja loob pidevalt võimalusi nendevahelise koostöö süvendamiseks. Sel eesmärgil on Tartu Hoiu-laenuühistu väljastanud sisese maksevahendi - “Eesti veksel”. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksleid saavad Ühistu liikmed osta 10% soodustusega (1 veksel = 0,90 eurot). Veksleid saab kasutada kaupade või teenuste vastastikustel arveldustel Ühistusse kuuluvate ettevõtetega või üksikisikutega, üks euro võrdub ühe veksliga.

Vekslite kasutamine annab partnerluse liikmetele püsiva allahindluse ja pikaajalise vastastikku kasuliku kaubanduse. Nii võiks igas omavalitsuses olla oma finantsprojekt, kus näiteks koostöö vormis saab/saavad firmad ja/või eraisikud teatud koguse kinkekaarte või sooduskuponge tehtud tööde eest, mida saaks kasutada ainult selles omavalitsuses, et toetada kohalikku majandust. Kõige lihtsam näide – Sotsiaalabiameti antud toetust saab kasutada ainult selles omavalitsuses, kus inimene elab. Praegu see toimibki osaliselt paljudes kohtades, näiteks ühistransporti saab kasutada soodustingimustel vaid linna/valda registreeritud elanik. Koostöö Paljud on kuulnud, et Eesti soovib end lahti siduda Venemaa elektrisüsteemist ja integreeruda Euroopa ühtsesse elektrisüsteemi. Selline poliitiline otsus on tekitanud erinevate asjatundjate hulgas väga vastandlikke arvamusi.

Siiani on olnud Venemaa elektrisüsteemil meie varustuskindluse tagamisel oluline roll. Selleks, et meie elektrit tarbivad masinad saaksid tõrgeteta töötada, tuleb tagada võrgus täpne sagedus, milleks meie piirkonnas on 50Hz. Eesti toodab oluliselt vähem elektrit kui tarbime ning suur osa elektrist imporditakse. Võib ju öelda, et väljast tulev elekter on oluliselt odavam kui põlevkivist toodetud elekter ja sellepärast on lõpptarbijal kasulik osta teistes riikides toodetud elektrit, kuid see on majanduslikult lühinägelik otsus ning on juba kaasa toonud suure tööpuuduse kasvu Ida-Virumaal ja elektrihinna tõusu.

Koostöös Tartu Hoiu-laenuühistuliikmetega sai teoks Kiviõli tuulepark, mis on nüüd viie tuulikuga suur tuulepark, iga 150 meetrise tipukõrgusega tuuliku võimsus on 2 MW. Milleks küll ühele finantsasutusele on vajalik tuulepark? Selle otsuse langetamisel lähtus Ühistu eelkõige oma hoiustajatest, et tagada ja kindlustada nende taastuvenergiasse tehtud investeeringud. Kui tavaline intress Tartu Hoiu-laenuühistus on 4-5%, siis tuulepargi toodetava rahatulu arvelt makstakse fikseeritud intressi 5,5% aastas, millele tulevikus elektrihindade tõustes võivad lisanduda dividendimaksed tulenevalt tuulepargi kasumlikkuse suurenemisest.

Võrdluseks: tavalises nn. tuntud nimega kommertspangas on intress praktiliselt 0 ehk siis inflatsioon sööb teie raha ära. Isegi kui inflatsioon on juhtumisi madal, 2%, siis 10 aastaga „sööb“ inflatsioon 20% ära, ehk siis 1000 eurost jääb järgi vaid 800 €, samas kõige tavalisem hoius Tartu Hoiu-laenuühistus suurendab 10 aastaga teie sama suurt rahahoiust vähemalt 500 € võrra. Kui Ühistu on rikas on rikkad ka ühistukaaslased. Siit jõuame jälle selleni, et kui kohalik omavalitsus on rikas, siis on seda ka selle elanikud. Teenitud või kokkuhoitud raha läheb neile, kes seda kõige enam vajavad – olgu need siis lastega pered, vanurid või siis muud ühiskonna nõrgemad liikmed või suured projektid, mis teistpidi toovad omavalitsuse eelarvesse omanikutuluna raha tagasi. Seetõttu tuleb kõikide omavalitsuse juhtorganite otsuste taga näha ka seda, kuidas see mõjutab elanikke ja omavalitsut kui tervikut.

Narva näitena võib öelda, et kui suurelt räägitakse sellest, et vaja oleks viia elektri otseliin ettevõtjateni, et neil poleks kulusid võrguühendusele ja kui volikogu sellest keeldub, siis tekitatakse sellest kunstlikult skandaal, kus poliitikuid süüdistatakse kõigis surmapattudes. Samas jätavad selle otseliini lobeerijad mainimata, mida selline liin tooks kaasa elanikkonnale. Tõde on selles, et võrguettevõte peab enda majanduslikuks toimetulekuks tõstma võrgutasusid ehk siis elekter läheb elanikele kallimaks. Usaldusväärsus Tartu Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu ning Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu liige.

Tartu Hoiu-laenuühistul on oma kulla- ning välisvaluutareserv, mis moodustab alati vähemalt 10-15% hoiuste mahust. Kohustuslikku reservi hoiab Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Vabariigi keskpangas Eesti Pangas. 85-90% kaasatud hoiustest laenab meie Ühistu välja aktiivsetele elujõulistele ühistuliikmetele oma tegevuse arendamiseks. Kõik Ühistu laenud on tagatud kinnisvarahüpoteegi, usaldusväärse käenduse või pandiga. Ja nagu eelpool mainitud, siis on Ühistu igal liikmel üks hääl ja õigus saada osa kasumist. Nagu näete, on Ühistus iga hääl oluline ja seda ka valimistel – kui te teete aruka valiku, siis saate osaks tarkadest otsustest, mis toovad kasu kõigile elanikele ja ühtlasi saate öelda, et just teist sõltub mõni linnale olulistest otsustest.

Mõelge sellele, milliseid otsuseid on teinud valimistel kandideerivad inimesed ja kas need on olnud majanduslikult kasulikud ning vastavalt sellele andkegi oma hääl. Jõudsalt edasi 2015. aastal ostis Ühistu hoone Narva kesklinnas Tallinna maantee ja Energia tänava nurgal ning detsembris avati seal Tartu Hoiu-laenuühistu Narva kontor. Siis oli Ühistu bilansimaht 18 500 000 €, liikmeid 2068. 2021. aastaks aga on kasv olnud muljetavaldav – bilansimaht on peaaegu 50 000 000 € ja liikmete arv peaaegu 5000. See on hea näide sellest, kuidas stabiilselt arenev ettevõte läheb aina paremaks tänu oma liikmetele.

Ühistu töötab juba 16. aastat ja piinlikkustundeta võime öelda, et täna on meie ühistuliikmed ühiselt loonud mitmeid tootmisüksusi, mis töötavad ja toodavad ning on edu ja ühise hüve tagatised. Poliitikaski on nii, et kui inimesed soovivad, et nende omavalitsus areneks, on vaja valimistel hääletada majanduslikult mõtlevate inimeste poolt. Poliitikas ei saa üle ega ümber koostööst ja kõige reaalsem koostöövõimalus kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel on erakond. Nende erakondade jaoks, mis on riigis võimul, ei paku valimisliidud huvi, sest erakonnad teostavad erakondliku liini ka omavalitsustes.

Narvas osalevad valimistel 3 erakonda ja 3 valimisliitu. Neist kõigist teatakse siin enim Keskerakonda ja seda, mida Keskerakond on ära teinud.

Näiteks tänu Keskerakonnale tõusis vanaduspension keskmiselt 160 euro võrra erakorraliste pensionitõusude ja indekseerimise läbi. Viidi ellu tulumaksureformi, millega suurendati inimeste sissetulekuid kuni 64 eurot kuus ehk 768 eurot aastas. Alustati täiendava lasterikaste perede toetuse maksmist. Kui peres kasvab kolm kuni kuus last, siis on igakuine toetus perele 300 eurot. Kui on seitse või enam last, siis on täiendav toetus 400 eurot kuus. Tõsteti õpetaja töötasu alammäära 350 euro võrra – 1315 euroni. Võrdsustati lasteaia õpetajad, sotsiaalpedagoogid, logopeedid, eripedagoogid, koolipsühholoogid kooliõpetajatega.

Viimase nelja aastaga on toetatud lasteaiaõpetajate palka riigi poolt täiendavalt enam kui 60 miljoni euroga. Kahe kuni kolmekordistati puudega lapse toetusi sõltuvalt puude raskusastmest. Need on vaid mõned näited elanike kasuks tehtud asjadest.

Ühenduses on jõud!