Tartu HLÜ liikmeid leidub lisaks erinevatele Eesti piirkondadele ka erinevates riikides.
Ühistu liikmete seas on väga erinevate elualade inimesi. Selles lehenumbris kirjutame noorest tublist mehest Lembit Lillenbergist, kes on leidnud oma kutsumuse Norra mägedes asuvas kloostris nimega Hylland Munkelyd. Mis viis ühe noore mehe elama kloostrisse? Kuidas elu kloostris välja näeb? Kas rasketes tingimustes elades saab olla õnnelik?
Lembit külastas kloostrit esmakordselt 2006. aasta suvel. 2007. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumis õppides kirjutas ta kloostri ülemale isa Robert Andersonile kirja sooviga mungaks tulla, kuid siis muutis meelt ja otsustas esialgu ülikooli minna. Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat õppinud noormehe nõrk tervis muutus aga teisel kursusel nii kehvaks, et ta pidi akadeemilist puhkust võtma ja ei suutnud enam koolis käia ega tööd teha. Lembitu sõnul olid haiguse põhjuseks rasked üleelamised lapsepõlves ja liiga aktiivne eluviis. Üks sõber soovitas minna Norrasse kloostrisse – rahulikku keskkonda metsiku looduse keskel.
Seda võttis Lembit kui märki kõrgemalt poolt, et teda kutsutakse ilmalikust elust loobuma ja mungaks saama. Eestis ühtegi katoliku mungakloostrit ei ole. Hyllandi klooster Norras on aga tihedalt seotud Eestiga ja sõbrad ning sugulased Eestist külastavad kloostrit igal aastal, samuti käivad mungad mõnikord kodumaal ja hoiavad pidevalt kirja teel sidet.
Niipea kui Lembitust sai munk Miikael, hakkas tema tervis tasapisi paranema. Noormees õppis tegema füüsilist tööd ning see andis elule suurema mõtte. „Inimene ei saa oma elus liiga mugavaks minna, sest siis tekib rahulolematus ning inimene ise ei pruugi aru saada, miks tal see rahulolematuse tunne on,“ räägib Lembit.
Kloostris tehakse kõik tööd ise: küttepuud, majaehitus, põlluharimine jne. Püha Benedictuse Mungaelu Reegel 6. sajandist ütleb, et „tõelised mungad elavad oma kätetööst“. 13. sajandil Eestisse tulnud tsistertslaste ordu mungad olidki need, kes õpetasid eesti talurahva korralikult põldu harima ja andsid neile ka muud haridust.
Kloostri torni, värava ja muud hooned on ehitanud munk Serafim Paidest. Tema on Norras juba 26 aastat. Sel sügisel lahkus munkade seast kloostri asutaja ja nende õpetaja isa Robert. Nüüd on ainsad Eestist pärit katoliku mungad kogu maailmas seal kahekesi ja alustavad uut elu, lootes, et nüüd saab USAst pärit tsistertslaste ordu munga rajatud vägevale vaimsele alusmüürile rajatud klooster kasvama ja õitsema ning et noored mehed saavad sinna munkadeks tulla.
Küsimusele „Kas Sa tunned, et oled õnnelik?“ vastab Lembit järgmiselt: „Jah, ma ei ole kunagi oma elus nii õnnelik olnud kui pärast siia kloostrisse tulemist ja Jumala kutse järgimist. Kuigi mul on palju õnnelikke mälestusi ka Eestist, näiteks helged ja kaunid nooruspõlvepäevad, mil kohtusin oma heade sõpradega. Soovin kindlasti oma isamaale ustavaks jääda ja aidata nii palju kui vähegi suudan. „Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma seepärast surema!““
Lembit tunneb, et kloostris saab ta maailma heaks kõige rohkem ära teha. Seal saab oma sõprade ning kõigi teiste inimeste eest palvetada. Mõttes hea soovimisel on suur jõud. Vastupidiselt sellele, mida võidakse arvata, et kloostrid on väga üksildased kohad, käib Hyllandi kloostris palju külalisi. Lembit ehk munk Miikael on lugenud kokku aastas keskmiselt 500 külalist, külalisteraamatu sissekannete järgi – suvel umbes 200, talvel 30 ja ülejäänud jaguneb kevade ja sügise vahel. Püha Benedictuse Reegel ütleb: „Iga külalist, kes tuleb kloostrisse, tuleb vastu võtta nagu Kristust Ennast, sest Tema ise tuleb kloostrisse külaliste isikus.”
Tihti käivad külas kohalikud sõbrad ja külainimesed, katoliiklased Norrast ja mujalt maailmast, lapsed ja noored pered, eakad ja haiged inimesed. Kõikvõimalikud inimesed igast eluvaldkonnast. Paljud on saanud kloostrist suurt tuge ja hingekosutust. Kloostris on igal mungal oma amet. Üks ametitest on külalismeister – selleks oli isa Robert, vend Miikaeli abiga. Lembitul on nüüd see amet hästi käpas ja ta võtab külalisi meeleldi vastu ja näitab neile kloostrit.
Kui mõnel lugejal tekkis huvi tulla Hyllandi kloostrit oma silmaga vaatama, olete lahkesti oodatud.
Küsitles Triin Roos
Ühistumeedia