Vaata ka 01.03.2021 Ühistusaadet samal teemal SIIT.

Täname teid, ühistukaaslased!

Möödumas on aasta, mis sai alguse 12.03.2020, mil Vabariigi Valitsus kuulutas Eesti Vabariigis välja eriolukorra. Kahjuks vaevlevad paljud ettevõtted ja seetõttu ka paljud meie riigi inimesed veel tänagi nimetatud eriolukorra, selle tagajärgede, tagajärgede tagajärgede jne, käes. Järjest vähem näikse probleem olema meditsiiniline ja järjest rohkem poliitiline ja seetõttu ka majanduslik. Ajalooõpikute vahendusel meenub meile kui omamoodi deja-vu 1917. aasta revolutsioon  ja sellele järgnenud põhjalikud ümberkorraldused riikide ja rahvaste majandus- ja poliitikasuhetes. Loomulikult ei olnud nende ümberkorralduste kese meie väike Eestimaa. Ja loomulikult ei ole see nii ka täna. Meie riik, sh Tartu Hoiu-laenuühistu ja meie 4000 ühistukaaslast, oleme aga need, kes peavad leidma võimalused, kuidas sellistes oludes kõigest hoolimata kestma jääda. Me ei tohi saada tagajärgede ohvriks. Me peame olema hoopiski need, kes elu edasi viivad ja arengu ohjad kindlalt enda kätte võtavad ja enda käes hoiavad!

Möödunud aastal tekitas valitsuse väljakuulutatud eriolukord ja sellele järgnenu üleüldise paanika. Sellest ei jäänud puutumata ka meie Ühistu, kuivõrd me oleme läbilõige kogu Eestist. Osavalt tekitatud paanika tõttu pöördusid osad liikmed Ühistu poole, et oma hoiused ennetähtaegselt lõpetada. Nähes ette sellise paanika võimalikke hävituslikke tagajärgi ja tunnetades vajadust kaitsta Ühistut ja kõiki ühistuliikmeid, oli Ühistu juhatus sunnitud muutma Ühistu senist tegevuspraktikat ennetähtaegsete hoiuste lõpetamiste avalduste osas. Lepingute kohaselt me ei pea ennetähtaegseid avaldusi rahuldama, kuid oleme senimaani seda teinud ja liikmetele vastu tulnud. Me oleme ju ikkagi Ühistu.

Hoiuste ennetähtaegsete lõpetamiste avalduste rahaline osakaal oli küll ca 5% hoiuste üldisest mahust, kuid  neid avaldusi kohe ja korraga rahuldades oleksime pannud löögi alla Ühistu edasise arengu. Ühistus peab kehtima ja kehtib vana ühistegevuse aluspõhimõte: „Üks kõigi ja kõik ühe eest!“ Üks on lahinguväljal sõdur ja mitte kedagi ei jäeta maha. 

Selle otsusega suutsime tagada meie ühise Ühistu muretu toimimise ja kestmise. Ja mitte ainult – me suutsime möödunud aastal meie Ühistut jõudsalt edasi arendada.   

Me tegime kiire „lõpuspurdi“ ja investeerisime Eesti Ühistuenergia tuuleparki ja nüüd see on lõplikult valmis. Töötab ja toodab. Ja toodetud elektrienergia eest saame alates 2021. aasta algusest lisaks börsihinnale ka taastuvenergia toetust. See tagab energiahoiustajatele intressid ja kui meie edu kinnistub, siis tulevikus ka dividendid. Kuid ainuüksi raha investeerimisest ei piisanud. Me olime sunnitud jätkuvalt võitlema bürokraatia „tuuleveskitega“, et selline tulemus saavutada. Me saavutasime. Me võitsime!

Meie ümber möllas maailm, kuid meil tuli Ühistus säilitada sisemine rahu ja edasi arendada meie ühist halupuudetööstust Viljandimaal. Tuli investeerida tehnikasse, tuli soetada häid metsakinnistuid ja samal ajal tuli leida raha tooraine ostmiseks, et valmistuda uueks hooajaks. Ja me saime sellegagi ühiselt hakkama! Tuli hea külm talv ja meie halupuudekoormad sõidavad üksteise järel Põhjamaadesse ja nüüd tuleb sealt Ühistule raha. See raha tuleb meile omanikutuluna!

Ühistut rõhus rahaline väljamaksesurve, ent pooleli ei võinud jääda Eesti Ühistumajade elamuehitus üle Eesti. Tuleb ju raha Ühistule „koju“ tagasi ainult siis kui uutele koduomanikele on korter või maja valmis ehitatud ja üle antud. Ja me saime valmis ja me võtsime ette ka uusi arendusi, et elu seisma ei jääks ja ühistukaaslaste raha tõhusalt töötaks!

Ja loomulikult pöördusid kogu möödunud aasta, nagu ka varasematel aastatel, meie poole need ühistukaaslased, kes oma tootlike tegevuste ja ettevõtmiste jaoks laenuraha tarvitavad. Siin tuli teha karme valikuid, hinnates tegevusi ja tagatisi veelgi konservatiivsemalt, ent päris peatada laenuandmist ei saanud ega saa. Me oleme korraga nii hoiu- kui laenuühistu ja mõlemad on meie võrdsed liikmed: nii hoiustajad kui laenajad. Kõigest hoolimata me leidsime võimalusi tulla vastu ka laenu vajavatele liikmetele.

Kuid kõik eelnevalt nimetatu ei ole ju kaugeltki üksnes rahaline küsimus. See on küsimus inimeludest ja –saatustest, sest kõike seda viivad ellu meie sajad kaasliikmed ja kaaskodanikud, kes saavad tänu meie ühistegevusele tööd ja leiba. Ja mitte üksi iseendale, vaid oma naistele, lastele ja meestele; oma töötajatele, kelle ees neil on kohustused. Ühesõnaga – tuhandetele. Just sellepärast ei saanud ka Ühistu juhtkond olla järeleandlik üksikavalduste suhtes. Me ei saanud ega saa teha ühtegi sammu tagasi, sest meie selja taga on meie ühine kodu, meie Eestimaa. Meil tuli ja tuleb minna ainult edasi!

Ning nüüd pöörake tähelepanu veel sellele, et meie riigis on piisavalt nii poliitilist kui majanduslikku võimu omavaid ringkondasid, kes mitte kuidagi ei soovi näha, et me elame ja areneme. Hõljub ju kusagil taustal kellegi soov seadusandlikult piirata ühistute, ja eriti hoiu-laenuühistute, tegevusvõimalusi ja ühistuliikmete vabadusi. Ja nagu ikka, vaenlane ootab ründamiseks alati hetke, mil rünnatav on nõrgestatud. Nii rünnati ka meid ikka kõige suurema segaduse ajal. Kuid sellest kasvas ootamatult välja hoopis midagi ilusat – Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu koondunud hoiu-laenuühistud leidsid harukordse üksmeele ja esitasid oma edumeelse eelnõu ja tundub, et eelnõu menetlemise eest vastutavad ametnikud ilmutavad vaikselt ka selle mõistmist. Kõige taustal aga käis ja käib kõikvõimalikes valdkondades visa, kuid samm-sammult vahel ka töövõitusid ilmutav, võitlus nähtusega, mis närib meie riigi ja rahva elujõudu – bürokraatia diktatuuriga. Ühiselt me saame sellestki ükskord jagu!

Jah, kõigeks eeltooduks tuli meil osaliselt kasutusele võtta ka varasematel aastatel kogutud reserve, sh müüa kulda. Seda ei teinud me kerge südamega, kuid teate kui hea oli teadmine ja äratundmine, et meie ühine tegevus on meile aastatega tekitanud piisavalt vara ja tagatisi, mida me saame vajadusel realiseerida just siis ja just sellises järjekorras, nagu see meile kasulik on! Näiteks on meie reservid nii pankade arveldusarvetel, sularahas kui kullas. Kulda müüsime siis kui see oli meile kasulik, sularaha viisime panka kui see oli kõige mõttekam ja pankades olevat kontoraha kasutasime siis, kui oli vaja. Au ühistegevusele!

Ja nüüd kui meie esimesed ühised tootmisprojektid on valminud ja esimest korda head vilja kannavad ja meile sellest varasemaga võrreldes on hakanud igakuiselt täiendavaid vahendeid sisse voolama, tekkis juhatusel võimalus lõpetada aasta aega kestnud ennetähtaegsete väljamaksete järjekord ja me rahuldasime ühe korraga kõik veel seni rahuldamata jäänud taotlused. Ja mitte ainult – hoolimata sellest, et meie ümber pole suures maailmas ebakindlus veel kaugeltki kusagile kadunud – meil, tänu ühistukaaslaste kindlale ja tuntavale toetusele, on julgust võtta ette uusi projekte. Seda me teeme ja selle tulemusel kasvab meie ühine jõukus ja suurenevad taas meie reservid!

Meil on hea meel, et nüüd saavad rahuliku töörütmi juurde naasta ka meie tublide Narva, Jõhvi, Nõmme, Tallinna kesklinna ja Tartu esinduste eestvedajad, kellel pinevamatel hetkedel oli tublisti tegemist, et liikmetele juhatuse otsuste tagamaasid selgitada. Nad tulid väärikalt toime!

Soovime avaldada tänu kõikidele ühistukaaslastele rahu ja mõistmise eest! Rõõm oli näha, kuidas lõviosa nendest ühistukaaslastest, kelle osas ei olnud kohe võimalik teha positiivset otsust, mitte ei pööranud Ühistule selga ega näidanud nuga, vaid ilmutasid mõistmist ja oma edaspidiste tegudega (just tegudega, mitte üksnes sõnadega!) näitasid ühtekuuluvust ja lojaalsust ühisele eesmärgile. Nii karastus teras!

Kamraadid, ühistukaaslased – kangelased – see ongi ühistegevus ja kui me selliselt jätkame, ei ole meile ühegi tulevase suure sihi, mille omale seame, saavutamine võimatu. „Ühistegevus on Päike!“, ütles välis-Eesti ühistegevuse eestvedaja Artur Eckbaum. Meie Tartu Hoiu-laenuühistu ühistukaaslastena mõistame seda nüüd täiesti. Ühistegevus on see Päike, mis saab meid kõiki valgustada ja soojendada, kui me ausalt ja kindlalt ühistegevuseks koondume!

Pöörates tagasi alguse juurde. Meie tööd ja seetõttu ka raskused ei ole kaugeltki läbi ja annaks Kõigevägevam, et meil tööd ja leiba jätkuks! Me tahame töötada ja areneda! Maailmas meie ümber käib kiire varanduste ja mõju ümberjagamine. Kui aga meie ühistukaaslastena oskame vähemalt sama targasti ühiselt tegutseda, nagu me oleme alates Tartu HLÜ asutamisest viimase 15 aasta jooksul tegutsenud ja kui meie säilitame samasuguse rahuliku ja kindla mehemeele, nagu möödunud äreval aastal, siis meisse see ümberjagamine ei puutu. Siis jääme meie peremeesteks oma kodus ja kodumaal!

Mõistust meile selleks! Ühineme Üheks Suureks Ühistuks, et ehitada Eestit!

Jõudu võiduks,

Juhatuse liikmed Andro Roos, Märt Riiner, Liina Nulk

Nõukogu liikmed Harry Raudvere, Valter Haamer, Elle Roos