Hoiu-laenuühistud on ühistulised finantseerimisasutused, mis pakuvad oma liikmetele mitmesuguseid finantsteenuseid. Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus.

Esimese Maailmasõja alguseks ulatus hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. August 2019. seisuga on Eestis äriregistri andmetel 20 hoiu-laenuühistut, kuid aktiivselt tegutsevate hoiu-laenuühistute arv on mõnevõrra väiksem.

Tartu Hoiu-laenuühistu teenindab oma liikmeid neljas kontoris, mis asuvad Tartus, Narvas ja Tallinnas kaks kontorit  (NB! Tartu Hoiu-laenuühistu Tallinna esindus ei ole seotud Tallinna Hoiu-laenuühistuga). Tartu Hoiu-laenuühistu ruumides tegutseb ka Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu.

Aktiivsemad hoiu-laenuühistud on moodustanud 1999. aastal Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu, kuhu hetkel kuulub 7 hoiu-laenuühistut: Leie HLÜ, Kehtna HLÜ, Kambja HLÜ, Maaelu Edendamise HLÜ, Saaremaa HLÜ, Põlvamaa HLÜ ning Tartu HLÜ.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu eesmärk on esindada ühistulisi finantseerimisasutusi suhtlemisel avalikkusega ning süvendada hoiu-laenuühistute vahelist koostööd. Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu kuulumise eelduseks on tegutsemine ühistuliste põhimõtete alusel. Oluline on tähele panna, et kõik hoiu-laenuühistud on iseseisvad juriidilised isikud ning tegutsevad eraldiseisvalt.