Marta Raisma on üks esimesi Tartu Hoiu-laenuühistu liikmeid. Oleme pr Raismaga korduvalt trehvanud Ühistu suvepäevadel, konverentsidel ja jõulupidudel. Tema daamilikkus äratas tähelepanu ning tekitas huvi.
Tundsin, et Ühistu üritustel vahetatud paarist lausest jääb väheseks ning soovisin pr Raismaga pikemalt rääkida. Kohtusime ühel kenal suvepäeval ning vestlesime.
Marta, Sa oled sündinud 5. märtsil 1926. aastal. Oled kõrges eas, kuid näed väga hea välja. Mis on Sinu tervise ja nooruslikkuse saladus?
Väga oluline on liikumine, võimlemine. Samuti on oluline kultuuriüritustel käimine. Positiivsed elamused on tähtsad, et vaim ei närtsiks.
Oled elanud nii mitme erineva riigivõimu ajal. Kas saab öelda, et ühel või teisel ajal on olnud parem elada?
Raske küsimus. Esimese Eesti Vabariigi ajal olin laps. Siis oli muidugi hea elada. Inimestel oli oma kindel kodu, rügati tööd teha, et saaks lastele parema hariduse anda. Taheti, et laste elu oleks kergem ning haridus oli võtmeküsimus. Mäletan, kuidas isa selgitas vanemale õele, et naisel peab olema elukutse. Kui jääd üksi, pead hakkama saama. Okupatsiooniaastad olid eesti rahva kannatuste aastad. Aga elada tuli. Aeg oli väga keeruline, ent sain end oma töös teostada. Taasiseseisvunud Eestis on samuti hea elada. Igaüks saab oma elu korraldada, määrata oma elu suunda.
Milline on olnud ilusaim aeg Sinu elus?
Ilusaim aeg oli siis, kui saime koos perega kolida oma majja (1959), kus elan tänaseni. „Mu kodu on mu kindlus,“ ütleb inglise vanasõna. Inimese elus on tähtsal kohal tema tööaastad. Mina töötasin Tartu Ülikooli kirjastus- ja trükiosakonnas 28 aastat, algul toimetajana ning al 1973. aastast osakonna juhatajana. Tänu kollektiivi tublile tööle sai TÜ kirjastus- ja trükiosakonnast 1990. aastal Tartu Ülikooli kirjastus, mille toodangu kogumaht oli kogu Nõukogude Liidu ülikoolide kirjastuste lõikes Moskva ülikooli kirjastuse järel teisel kohal.
See, et sattusin tööle Tartu Ülikooli, on kujundanud minu elu ja olen selle üle väga õnnelik. Olin väga rõõmus, kui sain pärast 30 aastat kestnud lahusolekut külastada oma venda ja õde, kes elasid Ameerikas. Pärast raudse eesriide lagunemist käisin neil külas koos poegadega. Elasime kuu aega vabas maailmas, see oli poistele suur õppetund.
Kuidas on arusaamine naiselikkusest aegade jooksul muutunud?
Varem oli naise ülesanne selge: Kinder, Küche und Kirche. Tänapäeval on olukord oluliselt muutunud. Naised on haritud, sageli kõrgharidusega ja käivad võrdselt meestega tööl. Mina ja minu õde Lydia olime oma suguvõsas esimesed kõrgharidusega naised. Ma ei pea õigeks, et naine teeb täismahus tööd ning seejärel kõik kodused tegemised. Kodused tööd tuleb teha ühisel nõul ja jõul. Kuid naisel on siiski raskem koorem ja ta saab sellega hakkama. Naiselik naine on tark ja haritud.
Millele on laste kasvatamisel oluline tähelepanu pöörata?
Mul on kaks poega. Pean oluliseks töökasvatust ja seda maastmadalast alates. See oli ka mu abikaasa põhimõte. Pärast mängimist peavad lapsed ise oma asjad korda panema. Lauakatmisel saavad nad jõukohaselt aidata. Tähtis on isa eeskuju. Minu poisid käisid suviti koolivaheajal sovhoosipõllul juurvilja kõplamas ja teenisid taskuraha. Pühapäeviti töötasid koos isaga koduaias. Isa võttis poisid sageli tööle kaasa. „Töö on rikkuse alus lossis, linnas ja talus.“ Kuid alati peab lastele jääma ka vaba aega.
Sul on palju elukogemust ja elutarkust. Millised on Sinu nõuanded praegustele noortele naistele?
Tähtis on saada hea haridus ning südamelähedane töö, mida tehakse pühendunult. Oluline on, et ka abikaasa on haritud. Töö kõrvalt peaks aega leidma ühiselt vaimsete huvide rahuldamiseks. Kodused tööd tehakse ühiselt. Nendes tingimustes kasvavad ka lapsed töökateks ja tahavad koolis käia, et saada targaks ja haritud inimeseks.
Inimene peab igas olukorras jääma iseendaks. Inimene peab end ka vaimselt laadima (kirjandus, teater, kontserdid, kino jne). Saadud emotsioonid annavad jõudu igapäevatöös.
Tähtis on ka osavõtt ühiskonnaelust – seltside ja ühistute tegevusest. Mina olen Tartu Hoiu-laenuühistu liige, Vanemuise Seltsi liige ja vilistlasena Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige. Tartu Hoiu-laenuühistusse olen ma algusest peale uskunud. Tore on näha, et Ühistu on nüüd nii suureks kasvanud. Ühistus on toredad inimesed.
Küsitles Triin Roos
Ühistumeedia