Eestlastele meeldib ikka rääkida, et me hoiame omaette ning igapäevaelus teistega koostööd pigem ei tee. Kas see on ka tegelikult nii või meeldib meile lihtsalt selliselt mõelda?
Kui vaadata meie ajalugu, siis võiks väita hoopis vastupidist! Meie ühistegevuse lembus paistab eriti silma esimese vabariigi ajal, kui ühistutesse koonduti sisuliselt kõigis valdkondades, alates piima-, masina- ja elektriühistutest kuni tarbijate-, krediidi- ja tööühistuteni. See oli väga mõistlik, võimaldas see ju üksikutel talunikel ja töölistel oma toodangut realiseerida ning tegevust laiendada. Sel ajal ei olnud just väga palju võimalusi turustamiseks ja turundamiseks ning seega tuligi seljad kokku panna.
Ühistegevuse tulemusena paranes seega nii talunike kui kogu riigi majanduslik olukord – põllumajanduskaupade eksport tõi sisse arvestatavalt välisraha ja seda mitte laenu, vaid omanikutuluna. Kahjuks tõmbas ühistulisele tegevusele pidurit saabunud nõukogude aeg, mil enamik ühistuid likvideeriti või natsionaliseeriti.
Tulles tagasi tänasesse päeva, saab õnneks rõõmuga tõdeda, et ühistegevusel, koostööl ja ressursside jagamisel põhinevad ettevõtmised on taas hoogu kogumas. Olgu nendeks traditsioonilised hoiu-laenuühistud ja põllumajandusühistud või viimastel aastatel kiiresti populaarsust koguvad jagamismajanduse näited ühisrahastuse ja sõidujagamise näol.
Selge on see, et koostöö tegemist teiste ettevõtetega tasub kaaluda, olgu sihiks uute klientide leidmine, üldine tuntuse kasvatamine või midagi muud, sest konkurents on tänapäeval armutu ja enda turundamisest pääsu ei ole. Sellist kahe või enama ettevõtte vahelist ühistegevust või koostööd saab nimetada ka ühisturunduseks, mille heaks näiteks on Eestis kasutatavad piirkondlikud kvaliteedimärgid Uma Mekk (Võrumaa) ja Saaremaa Ehtne Toode. Kuigi sellise kvaliteedimärgi kasutusele võtmine ja tuntuks tegemine nõuab kulutusi, võiksid kohalikud ettevõtjad sellisest investeeringust huvitatud olla. See annab tarbijale signaali puhta ja kohaliku tooraine kasutamisest, mis omakorda aitab müüki suurendada.
Aga millised võimalused on veel ettevõtjatel enda turundamiseks või toodete ja teenuste reklaamimiseks? Ka siin saab esimesena välja tuua koostöö mõne teise ettevõttega, et tekitada hästi toimiv sümbioos – näiteks talunik ja restoran, autopesula ja rehvivahetuspunkt või hoopis käsitöölised ja disainipoed.
Hiljuti ühinesid ka Setumaa ettevõtjad, luues ühise Seto Kaubamaja, kus on saadaval kaubad Setomaalt ja Setomaa tootjatelt. Ühtsuses on jõud. Turundusest rääkides ei saa kordamata jätta, et tegemist on visuaalide ja psühholoogia maailmaga ning sellega tuleb arvestada nii igapäevases suhtluses klientide ja partneritega kui ka endast kuvandi loomisel.
Tarbija jaoks on oluline, et ettevõte oleks esmamulje järgi usaldusväärne, millele aitavad kaasa korrektne ja atraktiivne kodulehekülg, visiitkaardid, logo, reklaammaterjalid ja kõik muu sellega seonduv. Kui kõik eelnev on paigas, tuleks aga juba uusi turundustegevusi planeerida, sest teiste ettevõtete seast eristumine eeldab aktiivset tööd selle nimel. Arusaadavalt on ettevõtte ressursid piiratud.
Sageli on võimalik palju asju ka endal ära teha, kuid sellisel juhul peab tegevus olema järjepidev, kuna vastasel juhul võib see hoopis vastupidise tulemuse anda. Näiteks mitteaktiivne sotsiaalmeedia konto jätab külastajale halva mulje, samuti ka vanade andmetega koduleht. Samas kui hästi töötav sotsiaalmeedia, internetireklaam või e-kirjade list võib otseselt suurendada müüki, mida saab ka kenasti kasvanud müügitulemuste näol mõõta.
Hommikul ärgates kontrollid ilmselt Sinagi esimese asjana e-kirju. Kes meist ei oleks näinud internetireklaami mõne asja kohta, mida alles hiljuti internetis vaatasime?
Aga kuidas seda teha? Siin tasub nõu küsida oma valdkonna spetsialistilt, sest turundus võib anda Sinu ettevõtmistele uue tõuke!
Merily Müürsepp
Tartu HLÜ liige
Marketwise turundusagentuur