Viimastel aegadel oleme Akadeemilises Ühistegevuse Seltsis märganud, et mitmetes ühistutes on tekkinud tõsiseid probleeme ühistute juhtimisega.

Eriti on kaebusi tulnud tarbijateühistute kohta, kus sageli on moodustatud mitmeid allüksusi, mis ei toeta ühistu liikmeid, pigem püütakse nende abil mõnede juhtliikmete poolt võimu tsentraliseerida ning mõningatel juhtudel isegi omastada liikmetele kuuluvaid ettevõtteid ja muud vara. Selline tegevus ei ole aga aus ja kahjustab lihtliikmete huve ja kaasomandit. Sellest tõdemusest tulenevalt on oluline peatuda lähemalt liikmete õigustel ja kohustustel ning juhtida liikmete tähelepanu ühistute juhtimise küsimustele.

Esiteks tuletame meelde üldtunnustatud ühistu liikmete kohustused ja vastutuse põhimõtted.

1. Liikmed kehtestavad juba ühistu loomisel enda jaoks ühise tegevuse reeglid (asutamisleping, põhikiri) ja teevad vajadusel neisse ka parandusi. Nendest reeglitest kinnipidamist peavad ühistu liikmed pidevalt ka jälgima. Selleks on otstarbekas moodustada revisjonikomisjon, mis igaaastasel üldkoosolekul esitab kõikidele ühistu liikmetele-kaasomanikele üksikasjalise aruande. Siin ei saa jääda ainult audiitori aruande peale, sest audiitor kontrollib raamatupidamise vastavust seaduse nõuetele, revisjonikomisjon aga ühistegevuse põhimõtete järgimist. Siinjuures soovitaksin revisjonikomisjonidel juhinduda revisjoniakti viieosalisest jaotusest:

1. Ühistu üldine efektiivsus ja majandustegevuse tõhusus.

2. Ühistusisese demokraatia tagamine ja selle efektiivsus (valimiste ausus ja läbipaistvus, „üks liige, üks hääl“ reeglist kinnipidamine jne.

3. Poliitilise tegevuse tõhusus ja efektiivsus (osavõtt valimistest, liikmete osalemine KOVide ja riigiasutuste tegevuses, lobby-töö kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustega).

4. Humaanne tegevus ja selle tegevuse efektiivsus (mingil põhjusel hättasattunud liikmete toetamine, külade ja kogukondade toetamine, liikmete huvialade sponsorlus, liikmete omavaheline läbisaamine jne).

5. Ideoloogiline tegevus ja liikmete koolitus (palju ja milliseid liikmekoolitusi on juhtkond korraldanud ja millised on koolituse tulemused).

2. Sõnastavad lõplikult juhatuse ettevalmistatud üldkoosolekute otsused ja kontrollivad nende täitmist. See eeldab kõikide liikmete aktiivset osalust ja informeeritust juhatuse, volikogu ja nõukogu tegevusest ning nende otsustest.

3. Valivad ja vabastavad ametist volikogu, nõukogu ja juhatuse liikmeid. Igal endast lugupidaval ühistul peaks olema läbiviidud vastavad liikmekoolitused ja aktiivsemate liikmete hulgast moodustatud juhtiva kaadri reservid.

4. Nõuavad ja jälgivad, et nõukogu ja juhatus täidaksid täpselt põhikirja ja üldkoosolekute otsuseid.

5. Nõuavad juhtkonnalt vähemalt kord aastas majandustegevuse aruannet. Tavaliselt toimub see iga-aastastel üldkoosolekutel või volikogu koosolekutel. Juhul kui ühistu juhtkond seda ei tee, tuleb aktiviseeruda liikmetel ja vajadusel kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.

6. Võtavad osa organisatsiooni finantseerimisest. Lisaks põhikirjas sätestatud maksudele (osamaks, liikmemaks, muud maksud) toetavad liikmed ühistut kasutades ühistu pakutavaid teenuseid.

7. Toetavad ühistut võimalikult suure hulga teenuste ja/või kaupade tellimisega ühistult. Seda ka juhul, kui mõne konkurentfirma kaudu on võimalik saada odavamaid teenuseid või kaupasid.

8. On aktiivsed ühistu liikmed. Liikmetel on õigus nõuda ühistu juhtkonnalt aru ka üldkoosolekute vahelisel ajal, eriti juhtudel, kui ühistu liikmele on arusaamatuks jäänud mõni juhatuse otsus. Samas tuleb märkida, et selline liikme tegevusetus on üks olulisemaid puudusi meie ühistutes.

9. Austavad enamuse otsuseid ja ka täidavad neid. Vajadusel nõuavad otsuste täiendavat hääletust ja põhjendavad oma seisukohti.

10. Kritiseerivad konstruktiivselt ühistu juhtkonda (juhatust, nõukogu liikmeid, revisjoni liikmeid) ja teevad ettepanekuid uute ideede rakendamiseks. Selline liikme käitumine on eriti oluline, kui liikmel on tekkinud kahtlusi mõne juhtkonna hulka kuuluva liikme aususes. Ühistus on õigustatud liikmete kriitilised küsimused, millele juhtkond peab ausalt ja põhjendatult vastama.

11. Hoiavad end iseseisvalt kursis ühistu tegevusega. Igal ühistu liikmel on õigus saada vastuseid ühistut puudutavatele küsimustele.

12. Kaitsevad ühistu juhte, kui neid alusetult kritiseeritakse. Igas suuremas kogukonnas leidub inimesi, kes on loomult intrigandid, kes soovivad teenimatult saada ühistu juhtideks või lihtsalt külvata segadust ja kes kasutavad ebaausaid võtteid oma isiku tähtsustamiseks. Liikmed peavad need isikud ära tundma ja vajadusel otsustavalt sekkuma. Kritiseeritaval on sageli raske oma ausat teguviisi kaitsta. Ühistu liige, kes on asjaga kursis ja kui ta näeb, et kriitika on alusetu, on lausa kohustatud sekkuma, et õiglus võidule pääseks.

13. Lõpetavad oma liikmeksoleku, kui nad ei ole üldse rahul ühistu tegevusega ning enamuse poolt vastu võetud otsustega. Eespoolloetletud ühistute juhtimise põhimõtteid on aeg-ajalt vaja kõikidel liikmetel üle lugeda ja oma tegevust nende järgi seada.

Siis saavad liikmed parema tulemuse oma ühistu tegevusest ning saab vältida ebameeldivaid üllatusi – näiteks võib selguda, et liikmed on mingil põhjusel oma osaluse ühistus kaotanud ja ühistu on üle läinud välismaalastele või ebaausatele juhtidele. See hoiatus on kohane meeles pidada ka osaühingutes ja aktsiaseltsides, sest on juhtunud, et osanikud ja aktsionärid on ootamatult oma osaluse kaotanud.

Täpselt samamoodi peavad käituma oma riigi ja selle juhtorganite suhtes Eesti Vabariigi kodanikud.

Jaan Leetsar

Majandusdoktor, Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse liige