Taaskord saabub talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak, mis tähistab punkti, kus aeg nagu hetkeks peatuks ja uuesti taipaks, et nüüd on päevadel aeg kukesammu võrra pikemaks muutuda. Taas tuleb valgus. Mida rohkem tuleb valgust, seda selgemalt näeme oma tehtud tegemisi. Valgus langeb ka meie uutele ettevõtmistele, näidates meile maailma suurust ja tööde lõppematust.

Tänases Eestis on 318 000 inimest, kes elavad vaesusriski ja, mis veel hullem, ühiskondliku tõrjutuse piiril. See arv kasvab pidevalt. Olla tõrjutu tänases Eestis tähendab muutuda alandatud ning teisejärguliseks rahva osaks. Kirjeldatu pole tõhusalt toimiv ühiskond, vaid selle vastand. Aga kujutage endale ette, et need 318 000 vaesuse ja tõrjutuse riski piiril elavat inimest saavad mõistliku rakenduse, et nende, tinglikult öeldes, allakäiguahel purustatakse ning neist saavad meie ühiskonna toimetulevad riskivabad kodanikud.

Mis juhtub meie riigiga siis, kui meie ühiskond, millele tugineb meie riik, muutub ühistegevuslikuks, kus ei konkureerita omavahel eesmärgiga naaber põhja lasta, vaid kus minnakse edasi pigem pisut aeglasemalt, aga üheskoos? Täna laseme endil ajalehtede veergudel hiilata vaid edusammudega, ent kuhu jäävad meie murekohad, mille kõrvaldamine on märgatavalt tähtsam kui väikese hulga isikute isikliku eduga eputamine?

Kas olete märganud reklaame, kus lauserõhk pole mitte sellel, mida pakutakse, vaid sõnal ’sina’? Mõnikord jääbki selgusetuks, mida siis ’SULLE!’ pakutakse. Nendest ’sinadest’ moodustubki omavahel õelutsev mass, kus igaüks moekaupa ahmides arvab, et on teisest parem. Just nii tapetaksegi ühiskond, mille võiks neist tingimustest lähtudes ümber nimetada „sinakonnaks“ või „minakonnaks“. Ja kui siia lisandub veel kasvav ja paisuv bürokraatia, mis ei lase riigil ega ühiskonnal loomupäraselt areneda, siis näeme juba peaaegu täiuslikku allakäigutreppi, mille vastu ma kutsungi teid-meid üles ühiselt võitlema ja võidu nimel töötama!

Tartu HLÜ ühistegevuse läbi, selle läbi, et tegutses ühine ’meie’, mitte kari rivaalitsevaid ’minasid’, on sündinud suur hulk eluks vajalikke, kasulikke ning tõhusaid asju. Pöörame pilgu meie tegusale 2019. aastale tagasi ja tõdeme, et meie tööl on olnud tulemust. Tartu HLÜ veidi üle 1000 energiahoiustaja ühistöö tulemusel ja Energiahoiusele kogutud vahendite abil (kamba peale kokku ca 13,5 miljonit eurot!) arendasime välja Varja tuulikupargi esimese etapi – Purtse tuulepargi – viie suure elektrituulikuga. Aadu, Peedu, Tseedu, Teedu ja Eedu, igaüks neist 148 m tipukõrgusega ja võimsusega 2 MW.

2018. aastal püstitasime esimese tuuliku Aadu. 2019. aastal said püsti Aadu ülejäänud neli „venda“. Sestap pole meil täna veel esitada tuulepargi kui terviku koguvõimsust arvestavaid tootmisandmeid, kuid saame teha üldistusi Aadu toodangut analüüsides.

Perioodil 01.09.2019 − 31.10.2019 tootis Aadu ühes kuus keskmiselt 397,15 Mwh elektrienergiat, mille müüsime elektrivõrku keskmise hinnaga 44,21 €/Mwh. Mida sellest järeldada? Aga seda, et aastas suudab üks tuulik toota keskmiselt ca 4750 Mwh ja viis tuulikut seega 23 750 Mwh elektrienergiat. HLÜ tuulepargi äriplaanis oleme arvestanud tagasihoidlikuma 22 500 megavatt-tunniga. Samuti on keskmine elektrihind 44,21 €/Mwh tervelt kolmandiku võrra parem hind kui see, millega arvestasime äriplaanis (33 €/Mwh).

Praegu, 2019. aasta lõpul, vajavad lõpetamist veel Eleringi võrguga sünkroniseerimisformaalsused, pärast mida hakkab meie tuulepark saama kogu toodangu pealt ka 53,7 € taastuvenergia toetust iga võrku müüdud Mwh pealt. Võime jääda tehtuga rahule ja vaadata lootusrikkalt saabuvasse 2020. aastasse.

Lõppeval aastal avas Ühistu kolm uut esindust: ühe Jõhvis, teise Põltsamaal ja kolmanda Tallinna kesklinnas Rävala ärimajas. Uued kui ka senised esindused Tartus, Nõmmel ja Narvas toimivad ja võimaldavad Ühistul liikmetega vahetult suhelda. Aktiivne ja tihe suhtlus toimub liikmetega ja liikmete vahel ka internetis (koduleht www.tartuhly.ee), meie erinevatel sotsiaalmeedia lehtedel, Ühistumeedia, liikmete koosolekute, ürituste ja traditsioonilise iga-aastase Ühistukonverentsi kaudu, mis sellel aastal toimus juba üheksandat korda.

Lõpule on jõudmas ühistulise arveldusvõimaluse arendus meie e-teeninduses. Testid Leedu (!!!) keskpanga ja meie e-teeninduse vahel on peaaegu tehtud ja usume, et 2020. aasta alguses saame teavitada maksete ja arvelduste avamisest Ühistu liikmetele.

Arendasime liikmetega välja kortermajad Tartus: Paju 11 ja Raatuse 73. Käsil on eestimaalastele mugavate kodude loomine Kapsa ja Soinaste tänaval Tartus, Saue vallas Ääsmäel, Luunjas, Elvas ja mujal.

Kümnetel töökätel on tänu Tartu HLÜ liikmete ühistegevusele põhjus jääda kodumaale, sest siin on tööd ja on leiba! Kõik need tegevused on aga rohkemal või vähemal määral hakanud põrkuma meie riigis leviva vähkkasvaja, bürokraatia diktatuuri, ilmingutega. Sestap osutus vajalikuks Tartu HLÜ poliitilise tiiva – Eesti Ühistegevuse Liidu – ellu kutsumine. Liidule lisandub liikmeid, kellega üheskoos ravime meie ühiskonnast seda vähkkasvajat välja. Ka sellel tööl on juba esimesed väikesed töövõidud.

2019. a. asutasime osaühingu Eesti Ühistumets, millele kuulub halupuude tööstus Viljandimaal Mulgi vallas. Tööstus annab tööd ja leiba kümnetele inimestele. Kolme täismahus tegevuskuuga eksportisime toodetud halupuud Põhjamaadesse, tuues sellega meie ühisesse rahakotti arvestataval hulgal omanikutulu. Eesti Ühistumetsaga on seotud Ühistegevushoius ja Noorte Ühistegevushoius „Ehitame Eestit!“. Algaval aastal ja edaspidi võtame selle raames ühiselt käsile Eestimaa metsade heaperemeheliku majandamise ja aruka ümbertöötlemise.

Kui 2018. aasta lõpus oli meie Ühistul liikmeid 3019, siis 2019. aasta detsembris on meid ühtekokku juba 3300. Hoiuseid olid meie liikmed 2018. a aastavahetuseks Ühistusse paigutanud üle 26 miljoni ja 2019. aasta lõpul peaaegu 30 miljonit eurot. Kui 2018. a. lõpuks olid liikmed hulga peale kokku paigutanud Ühistusse osakapitali 7,5 miljonit, siis 2019. aastal juba 8,9 miljonit eurot.

Nagu näha, on kasv ilmne ja pidev, kuid vara on puhata. Suur töö on ees!

Jah, võib ju küsida, et mis ’mina’ sellest kasu saan, ma suren enne ära kui… Aga palun märkame, et igal ’minal’ on ka lapsed ja neil omakorda on või tulevad lapsed ja et Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on meie riigi ühe eesmärgina kirjas eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suurim võitlus parema tuleviku nimel peab aset leidma meis endis – peame leidma endas jõu ja väärikuse ületada see takistav ja pisikeseks tegev ’mina’. Ühinegem terveks ja tugevaks ühiskonnaks, tehkem oma kestma jäämise nimel tööd ning nähkem ka vaeva.

Mõistust ja väärikust meile kõigile! Ehitame Eestit!

Andro Roos

Tartu HLÜ juhatuse esimees