Järjekordsed Riigikogu valimised on saanud ajalooks. Me elame kõik lootuses, et uus moodustatav valitsus, suudab lahendada paremini Eesti riigi ees seisvaid keerulisi probleeme. Kas või kuidas see neil õnnestub, või jätkub kõik vanaviisi, seda näitab aeg ja selle teadasaamiseks pole vaja enam kaua oodata.
Kandideerisin ka ise valimistel üksikkandidaadina. Mulle heideti ette, et ma võtan ära EKRE hääled. Mina olen teistsugusel arvamusel. EKRE võttis hoopis minult hääli. Kuid see selleks. Oluline on, et enne valimisi oli mul võimalus rääkida avalikult kõikidest nendest küsimustest, mis haakuvad meie ühistulise maailmavaatega. Ühistuline maailmavaade lähtub eelkõige põhitõest, et terve Eestimaa ongi ju meie ühine kodu. Meil pole teist kodumaad ja meie suurimaks ja peamiseks sooviks on, et meie rahvas tunneks end Eestis peremeestena ja sotsiaalselt kindlustatuna. Võib küsida, kes meil seda keelab ja et kõik poliitilised erakonnad tahavad ju justkui samu asju ja nende programmid nõretavad paatosest ja ligemesearmastusest. Kuid tegelikkus ei ühti ideaalsete eesmärkidaga, sest meie elu suunavad võõrideoloogiale tuginevad keelud ja käsud, mis ei arvesta meie rahva eluliste vajadustega ning erakondade juhtfiguuride jaoks on nende isiklik edu olulisem riigi ja rahva edust tervikuna. See on valus tõde ja selle vastu peame ühiselt astuma.
Tartu HLÜs oleme sellega juba mõne aasta eest algust teinud ja kutsunud ellu Ühistu energiaprojekti, mille raames on liikmete ühiste vahendite ja jõupingutustega valmimas 10 MW võimsusega tuulepark Purtses, mis on liikmetele nii täiendava sissetuleku allikaks kui ka tulevaseks pensionisambaks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis juba märtsi lõpuks saavutab tuulepark täisvõimsuse ning selle toodangust saavad elektrit tuhanded Eestimaa pered ja rahatulu Ühistu liikmed.
Olen pidanud kuulma väga palju kriitikat, et tuulest toodetud elekter on väga kallis ja lisaks makstakse sellele veel tarbijatelt sundkorras kogutud taastuvenergia tasu. See on poolik tõde, sest kaugeltki kogu elanikkonnalt kokku kogutud raha ei täida oma eesmärki. Tuulest toodetud elektrienergia on vaieldamatult madalama omahinnaga ja mitu korda odavam põlevkivist toodetud elektrienergiast. Küsimus on selles, et nii suured investeeringud, nagu seda on tuulepargi rajamine, nõuab üldjuhul lisakapitali kaasamist, ehk siis laenu võtmist ja selle tagasimaksmine ebamõistlikult lühema tähtaja raames nõuab suuremat rahavoogu kui toodangu müügist võiks sellel perioodil saada. Kui aga kasutada oma raha ja laenu mitte võtta, siis on tegemist hoopis teise olukorraga ja on võimalik teenida arvestatavat kasumit taastuvenergia tasu saamata. Kuid eks peavoolu meedia kajasta tuuleenergeetikaga tegelejaid äärmiselt negatiivses valguses ka seetõttu, et vältida Eesti Energiale konkurentsi tekkimist. Sest mis siis saaks põlevkivielektrist kui odav tuulest toodetud elekter ujutaks turu üle. Usun, et seda mõistab igaüks, kes on ettevõtluse ja majandamisega kokku puutunud.
Toodud näite ilmestamiseks teatan, et Ühistu esimene tootev ja võrku ühendatud 2 MW nimivõimsusega tuulegeneraator AADU tootis selle aasta veebruarikuus 619,65 MW/h (tulu ca 60 000€). See on väga hea ja kõrge näitaja.
On pahatahtlikult levitatud müüt, et tuulest toodetud elekter on väga kallis just sellepärast, et seda on vaja pidevalt tuulevaiksete perioodide puhul kompenseerida. Juba aastaid tagasi arvutas Eesti Energia välja, et Eestisse võib paigaldada rahuliku südamega 700 MW jagu generaatoreid, kuna välisühendused kompenseerivad võimalikud kõikumised elektrisüsteemis. Kuid nüüd on poliitikutel tekkinud sõna otsese mõttes hullumeelne plaan Eesti energiavõrk lahti ühendada olemasolevast ja hästi toimivast Venemaa elektrivõrgust, mis täna hoiab meie elektrivõrgus 50Hz sagedust. Selle plaani põhjenduseks tuuakse välja riigi väidetav julgeolekuoht, mis on oma olemuselt äärmiselt kaheldav. Samas on fakt, et meie elektrivõrgu lahtiühendamine läheb üle mõistuse kalliks. Jälle oleme olukorra ees kus kellegi poliitilised ambitsioonid varjutavad lihtsat talupoja mõistust ja tekitavad meile kõigile suurt ja täiendavat maksukoormust.
Pole midagi parata. Meie õigusruumis saab enese eest seista ainult läbi poliitilise tegevuse. Võime kirjutada kodanikena kirju ja esitada järelepärimisi, kõik need rändavad üldjuhul prügikasti ning riiki juhtivad isikud käituvad ikka omaenese tahtmist mööda, mis paljudel juhtudel ei haaku meie, ehk siis rahva tegelike huvide ja vajadustega. Selleks, et sekkuda poliitilistesse protsessidesse ja ka ühistulise liikumise poolt sõna sekka öelda, kutsusime ellu „Eesti Ühistegevuse Liidu”, mille peamiseks eesmärgiks on liita ühesuguse maailmavaatega ja arusaamisega isikuid ning seista põhimõtete eest, mis on meie ühise kodu ja ühise tegutsemise alustaladeks. Kutsun kõiki oma riigi patrioote meie liiduga ühinema, et siis ühiselt ja üheskoos määrata oma elustandardid ja seeläbi kindlustada oma lastele parima tuleviku.
Harry Raudvere
Tartu Hoiu-laenuühistu nõukogu liige
