Ei ole kahtlust selles, et Eesti areng viimastel aastakümnetel on olnud märkimisväärne. Sellele vaatamata on meil piisavalt arenguruumi ja seda eelkõige ühistulise tegevuse oluliseks laiendamiseks.

On põhjust väita, et koostöö ja majanduslik ühistegevus on Eestis veel suures osas kasutamata võimalus. Me peame usinalt õppima maailma kogemustest.

Rahvusvahelise ühistegevuse organisatsiooni andmetel ulatub 300 selle valdkonna edukama ettevõtte käive keskmiselt üle 6 miljardi dollari ühe ettevõtte kohta. Ei ole saladuseks, et ühistute tegevuse edukus sõltub eelkõige nende liikmetest, nende oskustest ja aktiivsusest. Võrreldes teiste kapitaliühingutega seisneb ühistute erinevus eelkõige selles, et selle liikmed on samal ajal ka vastavate teenuste kasutajad ja omavad ka kontrolli ühistu tegevuse üle.

Meil on väga palju õppida rahvusvahelisest kogemusest. Tooksin eeskujuks meie Maaülikooli positiivse kogemuse selles valdkonnas. Me teame, et ligi kolmandik maailma edukatest Ühistutest tegutsevad just põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas. Ma arvan, et meil seisab ees veel suur töö selleks, et muuta meie inimeste mõttemaailma. Pean eelkõige silmas neid inimesi, kellele on usaldatud meie panganduse juhtimine. Me peame suutma üle saada lähenemisest, nagu püüaksid ühistud nende äri endale kiskuda. Peame suutma sellest väiklusest võitu saada. Täna on meil ees palju väljakutseid, mis nõuavad tõsiteaduslikku mõtestamist ja nende lahendamiseks on vaja tegutseda üheskoos ja ühte hoides.

Lubage mul soovida teile ettevõtlikku meelt ja edu Ühistegevuses.

Lugupidamisega

Arnold Rüütel

Tallinnas, 2. novembril 2018. a.