Sügis on peagi käes ja siis hakatakse ette valmistama ühte imelist talivilja, mis valmib 3. märtsil 2019. aastal, kui toimub XIV riigikogu korraline valimine. See vili on uus riigikogu koosseis.
Täna ongi paras aeg küsida, kas eelmised kolmteist riigikogu koosseisu on teinud kõik endast oleneva, et rahval oleks Eesti Vabariigis hea elada ja mida võiks uus neljateistkümnes riigikogu koosseis veelgi paremaks teha kui kõik eelmised koosseisud kokku juba teinud on.
Ärge naerge, see on väga tähtis küsimus. Kui te sellele suudate ära vastata, olete leidnud elu mõtte! Alustame sellest, et igaüks teeb endale isiklikuks tarvitamiseks nimekirja asjadest, mis on meie riigis eeskujulikult korras, mis korras ja mis kipub kägistama. Piisab kümnekonnast punktist.
Järgnevalt kirjutage nende asjade taha, miks üks või teine asi on teie arusaama järgi eeskujulikult korras või need ülejäänud variandid. Nüüd lisage sinna, kes selle asja korda või vastupidiseks tegi ja võrrelge parteide valimislubadustega. Kas mõni partei tahab teie märgatud ühiskondlike punktidega midagi teha, näiteks näppida midagi, mis on teie arvates eeskujulikult korras või vastupidi, ja oletage, miks ta seda teha tahab. Erilist tähelepanu tasub pöörata näiliselt kõige ahvatlevamatele asjadele ehk lubadustele anda raha. Selge see, et tänases mõttemaailmas on raha kõige olulisem, sest kui sul raha ei ole, jäävad maksmata maksud ja siis võetakse meie oma loodud seaduse alusel sinult ära ka varem soetatud asjad. Kena kombe kohaselt nõutakse sinult, kui sul ei ole raha mõne arve maksmiseks, veel rohkem raha ehk viivist. Seega on suurel hulgal inimestel tugev isiklik huvi raha vastu ja kui keegi seda oma valimislubadustes pakub, siis ollakse ka nõus tema poolt hääletama.
Ja üleliia ei teeni ju peaaegu keegi. Ega asjata õhanud üks tegelane, et istun siin tööjuures ja mõtlen, kust raha teenida. Aga kas keegi mõtleb ka sellele, kust tuleb raha, mida kõrgepalgaliseks kandideerija talle lubab? Ega ei mõtle ju, eks? Kui ikka Püha Parteijuht kuulutab, et kui nende partei tuleb võimule, siis tõuseb, näiteks, matusetoetus 10%, arvatakse ju automaatselt, et küll lubaja ise maksab.
Tutki, brat! Ei maksa ta midagi – sina hääletasid ja sina ka maksad. Ja pole tähtis, kelle poolt sa hääletasid ja milline tuleb koalitsioon.
Nagu juba ütlesin, on meie tänases mõttemaailmas kõige tähtsam raha ja seda nad just teenima hakkavad. Valijatele, nüüd juba inimressursile, jääb rõõm paarist tõstetud toetusest, millegi arutult kalli ehitamisest kuhugi ja väline mulje, et nüüd lõpuks hakkas valitsus rahva heaks tööle nagu ei kunagi varem.
Jah, loomulikult usutakse, et „valitsus hakkas rahva heaks tööle ja nüüd me saame rikkaks“, sest võimule tuli ju rahva tõeline tahe! Usutakse ju, eks? Sellepärast hääletataksegi ju, eks? Aga võtke see jutumärkides olev lauseosa ja öelge iseendale kolm korda valjusti „valitsus hakkas rahva heaks tööle ja nüüd me saame rikkaks“.
Kui ikka veel aru ei saanud, minge ja öelge seda naabrimehele, siis saab ehk selgeks. Ja las tema ütleb teile ka, saab temalegi selgeks. Mitte ükski „valitsus“ ei saa midagi teha rahva heaks, siin on uppuja päästmine puhtalt uppuja enda asi, sest – „riigil on raha vaja“.
Meie „valitsused“ tegelevad riigi ülemakstud „sanitaarremondiga“, aga suuremat plaani, ideoloogiast rääkimata, neil rahvale pakkuda ei ole. Selleks on nende ajud liiga neitsilikud ja tagumik liiga kallis, et seda oma toolilt tõsta. Pealegi on meil kohustused oma liitlaste jne ees ja rahval on kohustus neid täita.
Mida siis teha? Tööd?
Kummaline küll, aga millegipärast tundub, et töö tegemine pole tulutoov tegevus. Vaata või põllumeest, kes meid kõiki toidab – talle on toetust vaja, muidu läheb pankrotti. Aga vanasõna ju kuulutas, et põllumees põline rikas. Tõsi, teine vanasõna ütles, et põllumees on saatuse ori. Selge, üks vanasõna oli enne valimisi ja teine pärast.
Nali naljaks, aga nali ongi selleks, et tõde nii valus ei oleks. Tööd tuleb teha. Aga mitte arutult ja ennast tappes, vaid tõhusalt ja ennast hoides. Ja parem kui mitte üksinda ja salajas, lootes kiiresti rikastuda, vaid ühiselt ja heade tulemuste nimel.
Ühiselt ja ausalt tehtud töö on erakordselt viljakas ja rõõmu valmistav. Tööd ei tohi kunagi teha looma kombel rabades, et kuu lõpus toitev palk kätte saada ja siis uuesti rabama hakata, ikka silmaklappidega ja üksi, iga veeringu nimel. Töö ei ole ju rõõm teenitud rahast, vaid rõõm tehtust, mida saab pärandada järeltulevatele põlvedele, et nemad seda tööd enam tegema ei peaks, vaid võiks võtta ette uued ja uhkemad sihid.
Kui nüüd koalitsiooniga segi klopitud valitsus ühel hetkel teeks rahvale ettepaneku hakata töötama kindla eesmärgi nimel ja kui rahvas seda eesmärki toetaks, hakkaks ka meie riik pärast järgmisi valimisi võib-olla mõistusepäraselt arenema. Kui aga üks osa koalitsioonist väidab, et nende valijad tahtsid neljarealist raudteed, teine osa, et haridus oleks ingliskeelne, kolmas, et tasuta ühistransport maksaks viis eurot, siis oleme kindlal kursil ja võime laulupidudel hakata usinasti esitama matuselaule.
Andro Roos
Ühistegevusliku Noa laeva kapten