Saarlane Tiit Tilk avas oma artikliga midagi „kosmosevärava” taolist, sest see on tõepoolest midagi, mille poole me oleme vaadanud, aga kuhu me pole pääsenud. Kosmosega on asi nüüd suhteliselt selge, aga maiste tõhuselamutega veel mitte.
Ühistuliikmed teavad, et meie käsutuses on niisugune tööriist nagu Eesti Ühistuenergia, mille põhitegevus on energia tootmine ja mille raames kohe kui esimene elektrituulik Aadu elektrit tootma hakkab, selgitab Harry Raudvere välja eelistatult metaanil töötavate koostootmisjaamade kasutamise võimalusi Ühistu huvides. Lisaks on meil veel sellised tööriistad nagu Eesti Ühistumajad ja Eesti Korteriühistute HLÜ.
Laias laastus võiks läbi Ühistu olla võimalik rajada näiteks nelja, kuue või kümne majapidamise peale või maal asuvale korteriühistule koostootmisjaamad, mis annavad majapidamistele toasooja ja elektri, mille toodangu ülejäägi müüks antud asum või korteriühistu omakorda võrku. Saadud tuluga saab liikmetele pea märkamatult maksta näiteks Eesti Korteriühistute HLÜlt võetud laenu, luua remondifondi, tagada heakord asumis ja selle ümber.
Siin ootame ühistukaaslaste mõtteid, kuidas eeltoodu ellu viia. Seda nii tehnilises plaanis, kui asjatundlikumatelt ka seaduseelnõude ettepanekutena. See on ju meie riik ja seadused peavad olema meie teha, eks? Ja loomulikult peame laskma fantaasial vabalt lennata teemal, mis riigile kasuliku rakenduse maale maja ja asumit ehitavad noored seal leiaksid.
See on tõepoolest nagu maandumine võõrale planeedile, kus tuleb hakata sisse seadma oma elu, leidma oma rakendust, et ära toita nii ennast kui oma peret. Kas võiks niisugune asum olla seotud kindlate erialadega, et näiteks skulptorid koguneksid ühte asumisse, teise võib-olla programmeerijad, kolmandasse ravimtaimede kasvatajad?
Mõtteainet on sama palju, kui Marsile esimese inimasula rajamisel, kuigi tegu on pelgalt hõredaks jääva Eesti Vabariigiga. Niisuguste ise energiat tootvate asumite juurde tuleb loomulikult luua nii laste mänguväljakud kui spordiplatsid, lasteaed ja koolimaja. Edasi võib juba mõelda ka suure ühise saali peale, kus saaksid tegutseda huvi- ja spordiringid ning kus väärikalt tähistatakse ühiseid tähtpäevi.
Niisuguste ühiste plaanide arutamiseks on hea võimalus nii Ühistu suvepäeval kui sügisesel Ühistukonverentsil, kui vaid arutlejaid oleks. Ühistu poolt ütlen, et kõige tähtsam on seada siht sellele, mida me tahame teha. Alles seejärel teeme kindlaks, mida meil selleks vaja on ja kuidas meie siht ellu viidav oleks. Ja siis alles tegeleme rahaga. Kas ei kinnita selle mõtte õigust ühistulise Aadu kerkimine?
Me seadsime sihi, koostasime plaani ja nüüd viime selle ellu. Kerkib Aadu ja peagi kerkivad veel neli tuulikut, tekib tootlus, mis ühel hetkel otsib rakendust, et luua tugevam alus Ühistule.
Ja siis peavad hakkama kerkima ühistulised asumid. Sest nii on õige ja hea!
Kristiina Kruuse
Eesti Korteriühistute HLÜ juhatuse esimees