Aitäh Sulle, eeskujulik liige!
Uuendatud 02 september 2017
Uue kooliaasta alguses tänan teid kõiki, kes me koos oleme õppinud olema tublid ja iseseisvalt mõtlevad Ühistu liikmed. Me oleme koos selleks, et teha ühiselt, mitte üksteise arvelt. Et luua midagi suurt ja jäävat, mitte suurt hulka värisevaid, väikeseid ja mõttetult „projektipõhiseid”.
Täna oled eeskujulik Ühistu liige Sina, kes Sa oled tulnud, et olla ja jääda. Sina, kes Sa aitasid läbi viia ja võtsid osa Tartu HLÜ suvepäevast 19. augustil Atla mõisas Raplamaal.
Sina, kes Sa avasid oma hoiuse läbi tee Ühistu abil välja arendatavale tootmisele, Sina, tänu kellele toimuvad Ühistukonverentsid ja kellega koos me ehitame Eestit.
Siin pole tähtis Sinu kasv ega kaal, usutunnistus ega rahvus, hobid ega kalduvused. Tähtis on, et usud ja kaitsed Eesti Vabariigi põhiseadust ja muid seadusi, oled väärikas ja tahad luua huvitavamat elu järeltulevatele põlvedele, isegi ise sellest osa saamata. Seda kutsutakse idealismiks ehk aatelisuseks.
Meile jutlustatav nn. vaba konkurents ja liberaalne turumajandus on liiga lähedal parasiteerimisele rahva arvelt, liiga lähedal varjatud ja avalikele monopolidele, mis ütlevad meile ette, kuidas tarbida ja kui palju maksta. Niisugustes tingimustes ei tunne vend venda ega halasta isa pojale – kui ikka raha on mängus, siis kaevatakse kohtusse.
Siin ei ole keegi varsti suuteline midagi isegi lähisugulasele tasuta andma, rääkimata juba paljukiidetud patriotismist ja tahtest anda oma elu riigi eest. Ilma aatelisuseta ei anta elu millegi eest, sest preemiaraha jääb saamata. Elu võib anda vaid aadete nimel, et teistel, kasvõi oma lähisugulastel või naabritel, oleks kergem edasi elada.
Meie Ühistut ühendab aade. Teadmine, et see, mis me teeme, kestab veel kaua, ja sellest on meile kasu.
Kui siin meelevaldselt võrrelda meie tegevust meie „laiatarberiigi” tegevusega, siis näeme olulist erinevust kasvõi juba suhtumises rahasse. Meie jaoks on raha vahend, mille läbi ehitada Eestit. Me ei kogu raha, vaid rakendame raha tööle, jättes ka kirja oma raamatupidamisse ning suunates ta kõvasti kosunult tagasi saabudes uuele suurele tööle.
Riiklikult oodatakse, millal Euroopast raha tuleb, et siis hakata ise kitsas ringis paremini elama ja võib-olla ka natuke tööd teha, sest lõviosa kulub ju valitsemiseks ja ametnikutamiseks, siis veel otsesed ja kaudsed maksud ja – otsas ta ongi. Rahast jääb vaid mälestus üha suurenevas riigivõlas.
Aga Ühistu suvepäev Atla mõisas oli tore. Oli päikest, vihma, palju häid mõtteid ning uusi plaane! Tutvuti mõisa keraamikatöökojaga ja tehti ka ise näpud saviseks. Mängiti Märt Riineri juhtimisel majandusmängu, kus mängijad pidid müüma teistele mängijatele kauba maha nii, et tehing oleks mõlema jaoks kasulik ja et üheskoos saaks edasi areneda. Mängust sai selgeks, et turumajandus ja vaba turumajandus on kaks täiesti erinevat asja.
Suurepärase etenduse mängis Juuru Eduard Vilde Kooli näitering. Etendus põhines Maurice Druoni muinasjutul „Tistou, roheliste sõrmedega poiss” ning peegeldas ilmekalt lõhesid laste ja täiskasvanute maailma vahel.
Õhtu möödus lõõtsamuusika saatel. Lõõtsa mängis Toomas Ojasaar. Lõõtsale pakkus vaheldust Heino Kalm kitarril. Kõlasid vanad head lood ning üllatusena loodi ka üks uus lugu – marsilaul „Mul meeldib elada Eestis!”. Selle pealkirjaga alustagemgi uut Ühistu õppeaastat.
Triin Pisuke-Roos
Suvepäeva eestvedaja