Milleks mulle liikluskindlustus?

Uuendatud 14 september 2017

Viimasel ajal olen tihti hakanud mõtlema küsimusele, milleks mulle kindlustus või kas kindlustus on ikka lahendus kõikidele probleemidele. Kindlustusmaakleri juhina saan pidevalt teateid kindlustusseltsidelt, kus nad teavitavad, et kindlustuse hinnad tõusevad, kuna kindlustusliigid on kahjumis. 

 

Kõige suuremat muret valmistab seltsidele liikluskindlustus. Liikluskindlustus on toonud seltsidele kahjumit 1,7 miljonit eurot. Samal ajal on kindlustuse hinnad tõusnud 10% ja enamgi veel. Ehk näiteks, kui maksite eelmine aasta liikluskindlustuse eest 100 eurot, siis tänavu tuleb välja käia 110 eurot ja see pole veel kõik. Ilmselt tõusevad hinnad veelgi, kuna liikluskindlustus on endiselt kahjumis. 

 

Liikluskindlustus on sundkindlustus ja oma olemuselt vastutuskindlustus. See tähendab, et kui põhjustate õnnetuse, siis hüvitab kindlustus teie eest kannatanule kahju. Olgu selleks siis isiku- või varakahju. Samamoodi hüvitatakse teile, kui olete kannatanu.

 

Liikluskindlustus ei hüvita sõidukiga tekkinud kahju, kui kahju põhjustaja pole teada. Liikluskindlustuse tingimused tulenevad seadusest ja seda pakuvad kõik seltsid samadel tingimustel. Aga millest tuleneb siis hinnavahe? 

 

Kui varasemalt mäletame, et kõigil oli ühtne koefitsient, mis ajapikku langes, siis nüüd seda enam pole. Iga selts määrab ise oma kliendile riskikoefitsiendi ja iga selts määrab ka ise oma hinna.

 

Seega võivadki tegelikult sama sõiduki ja isikuga seotud kindlustusmaksed olla seltsides väga erinevad. Hinnad võivad erineda isegi 10 korda. Kui mingi selts ei soovi kindlustada mingit sõidukit, siis ta määrab hinna ulmeliseks. Olen isegi näinud kindlustusmakseid, mis ületavad sõiduki väärtust 10-kordselt. Kui seltsid tahavad pakkuda liikluskindlustust, siis nad ei saa keelduda pakkumise  tegemisest. Aga nad saavad esitada sellise hinna, et ükski terve mõistusega inimene seda ei vali.

 

Seltsidel on omad statistikad ja sõidukimargid, mida nad eelistavad ja mida on portfellis rohkem. Seega võibki leida, et mõnes seltsis on mingi kindla sõiduki mudeli liikluskindlustuse hind väga soodne, samas mõne teise mudeli hind aga selline, et ei kannata kriitikat. Kindlustusmaaklerid aitavad sellises olukorras kliendile kiiresti arusaadavaks teha, millise kindlustusandja juures on mõistlik oma sõiduk kindlustada. 

 

Statistika ütleb meile, et sõidukite arv kasvab ja samas kasvab ka potentsiaalsete liiklusõnnetuste põhjustajate arv. Kui mõni suurem kahju tuleb, siis kiirustatakse hindu tõstma. Samas näeme, et läbi aastate pole kõikumised nii suured, pigem otsitakse ettekäändeid hindade tõstmiseks.

 

Võrreldes 2016. esimese poolaasta sama ajaga, on langenud nii juhtumite arv kui ka keskmine kahju, samas on kindlustusmaksed kasvanud. Kuna Eestis on kindlustus kasumipõhine, on ka selge, miks otsitakse ettekäändeid hindade tõstmiseks. Aktsionärid soovivad suuremaid kasumeid ja on pinnuks silmas, kui mõni kindlustusliik on kahjumis. 

 

Pideva kindlustushinna tõusmise vastu aitaks kindlustuse pakkumine omahinna tasemel. Kui inimesed lepivad omavahel kokku, et kulud ja tulud jaotame omavahel, siis on võimalik pakkuda ka kindlustust selliselt, et lambad on terved ja hundid söönud. Nii töötaks kindlustusühistu. Seda printsiipi oleme rakendanud Tartu Hoiu-laenuühistu kõrval tegutsevas Vastastikuse Garantiiühistus.

 

Ühistu liikmed koguvad oma vara (autod, hooned jms) võimaliku hävimise katteks ühisesse kassasse raha. Kui mõnel liikmel juhtub kahju, hüvitatakse see ühiskassa vahenditest. Kui kahju ei juhtu, koguneb liikme garantiikapitalile vahendeid juurde kuni garantiikapitali väärtus on võrdne garanteeritava vara väärtusega. Sellisel juhul ei pea liige enam täiendavaid makseid tegema, küll aga säilib VGÜ kui ühiskassa antav kaitse tema varade suhtes.