Seda ütlust teab ilmselt igaüks. Kui paljud aga märkavad selle ütluse tõekssaamist oma igapäevaelus? Noor inimene ütleb: „Ma võin kõike teha, aga vaat’ „seda“ ei tee ma iial!“ Vaatame teda kümne aasta pärast – ta on teinud just „seda“! 

Kui olin teismeline, üritas vanaema mind ikka ja jälle meelitada oma tuppa, et ma näeksin vanaisa särkide triikimist ja pükste viikimist ning ka natuke eluks vajalikke oskusi omandaksin. Mäletan, et istusin vanaema toas vastumeelselt ja pahuralt ning porisesin: „Ma ei hakka iialgi särke triikima ega pükse viikima. Nalja teed? Mehed triigivad ikka ise! Ja mul pole üldse kavatsustki abielluda!“ See oli eile.

Ja täna. Kuna minu abikaasa kannab eranditult vaid triiksärke, on särkide triikimine minu iganädalane kohustus. Ka pükse tuleb aeg-ajalt viikida. Ütlen ausalt, et olen ikka hädas küll. Särk saab küll triigitud, kuid pärast triikimist on ikkagi sees mõned kortsud. Püksid saavad viigitud, kuid suure ajakuluga ning ikkagi mitte nii, nagu ideaalis peaks.

Iganädalased küsimused on: „Mida ma valesti teen? Kas vanaemal jäid ka mõned kortsud särgile sisse? Miks koolis ei õpetatud tüdrukutele triikimist?“

Teine „ei iial!“, mis sai vanaemale öeldud, oli: „Ma ei hakka mitte iialgi ise süüa tegema.“

Nüüd on söögitegemine mu igapäevane ülesanne. Oma lapsepõlvekodus sai söögitegemist proovitud minimaalselt. Ei olnud huvi ega vajadust, sest toit oli alati laual. Tekkis tunne, et toit saab ka alati tulevikus olema laual nii, et ma ise midagi ei tee. Mu isa oli see, kes ärgitas mind ja mu venda ka ise söögitegemist proovima. Nii saidki esimesed purgitoidud pannile pandud ja proovitud riisi ja makaronide keetmist.

Perele süüa tegema õppisin aga alles siis, kui abiellusin ning kuna alguses tegime süüa koos, saan öelda, et söögitegemise õpetas mulle selgeks mu abikaasa. Jällegi on mu peas pidevalt küsimus: „Miks koolis ei õpetatud neidudele söögitegemist? Miks kooli eesmärk pole kasvatada neidudest head pereemad ning noormeestest head pereisad?“

Kolmas „ei iial!“: „Mul pole mitte iialgi vaja osata ahju kütta.“

Ütlen ausalt, et majja kolides oli ahju kütmine minu jaoks nagu kvantmehhaanika. Pidin alustama nullist ja kütmisega hakkama saama, sest abikaasal olid teised tööd – maja vajas iga nurga pealt kõpitsemist. Kirvega pilbaste tegemine oli toona elu kõige keerulisem ülesanne. Vihaga sai taas kirutud koolisüsteemi – mille pagana pärast ei õpetatud sellist eluks vajalikku asja koolis?! Võttis mitu aastat aega enne kui kirves hakkas käes nö. lendama ning see ülesanne muutus lihtsaks.

Neljas „ei iial!“: „Ma ei hakka iialgi autot juhtima.“

Täna ei kujuta ma elu ilma autota ettegi. Auto annab vabaduse. Paned lapsed auto peale ning sõidad sinna, kuhu vaja. Autokooli sai aga mindud alles pärast aastatepikkust isa veenmist. Kooliajal ei tundunud autosõiduoskus vajalik ja millegipärast seda koolis ei õpetatud!

Viies „ei iial!“: „Mul ei sünni mitte iialgi Skorpioni tähtkujus last. Ükskõik mis muu tähtkuju, aga ainult mitte Skorpion.“

Minu esimene laps sündis ikkagi Skorpioni tähtkujus. Kui ta veel kõhubeebi oli, soovisin ma, et laps saaks olema minu moodi. Selline soov sai jällegi teele pandud suurest teadmatusest. Ärge soovige, et lapsed oleksid teie moodi! See saab tuua ainult halba. Soovides, et laps oleks teie endi moodi, ei võta te arvesse seda, et laps omandab ka teie negatiivsed iseloomujooned.

Mulle tundub, et tänapäeva noored emad on tihti liialt egoistlikud ja eneseteadlikud. Me arvame, et me teame ise, kuidas on õige lapsi kasvatada, ning peame nõu omasugustega, kellel samuti on lapsed veel väikesed. Emade, vanaemade, ämmade nõuandeid peame tihti kasutuiks. Kas te näiteks teate, et tütarlapsed peaksid puusadel kantavate pükste ja seelikute asemel kandma hoopiski kleite, selleks et neil tekiks ilus keskkoht? See teadmine pärineb minu ämmalt.

Arvan, et me peaksime rohkem kuulama vanema põlvkonna naiste ja meeste nõuandeid ning neid analüüsima. Ehk on neil mõnes asjas õigus ning hoopiski meie eksime?

Nüüd siis tean, et „ei iial!“ on üks maagiline sõnapaar, mis ilmselt toob sulle tulevikus just „seda“.

Triin Pisuke-Roos

Ühistu liige