9. novembril ilmus ajalehes Õhtuleht artikkel hoiu-laenuühistutest ning hoiu-laenuühistute olukorrast Eestis.
Artiklis on pikemalt kirjutatud, miks inimesed liituvad hoiu-laenuühistutega ning kuidas on hoiu-laenuühistutel seni läinud. Hoiu-laenuühistutest räägivad Andro Roos Tartu Hoiu-laenuühistust, Helle Virt Põlvamaa Hoiu-laenuühistust ning Andrus Ristkok Eesti Hoiu-laenuühistute Liidust.
Artikli algallikas: "Pankades pettunud kliendid pööravad pilgud hoiulaenuühistute poole" - Õhtuleht, 09.11.2012.
Head lugemist!
Pankades pettunud kliendid pööravad pilgud hoiulaenuühistute poole
Kuna pankade pakutavad hoiusteintressid jäävad kaugele maha Eesti inflatsioonimäärast, siis on järjest rohkem inimesi hakanud vaatama alternatiivsete hoiustamisvõimaluste poole. Üheks selliseks on hoiulaenuühistud, kus hoiuste maht on viimase aastaga märgatavalt suurenenud.
Eesti suurima bilansimahuga ühistuline rahandusettevõte on Tartu Hoiu-Laenuühistu, kus veel 25. septembri seisuga oli hoiustatud 1,8 miljonit eurot ühistu liikmete raha. Praeguseks on hoiustemaht kasvanud aga juba 2,4 miljoni euroni, mis moodustab 60 protsenti kõigist Eesti hoiu-laenuühistute hoiustemahust.
"Kui viimase aasta jooksul on meie liikmete arv kasvanud ühes kuus keskmiselt 30 võrra, siis viimastel kuudel on lisandunud juba keskmiselt 40-50 uut liiget kuus," rääkis Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos.
Roosi hinnangul on hoiuste mahu kasvu taga nii pankade poolt pakutavad madala intressid, kuid ka inimeste teadlikkuse kasv. "Ma julgen väita, et 80-90 protsenti meie liikmetest on hoiuse avanud ideoloogilistel kaalutulustel, kuna meie investeerime selle raha kohalikku majandusse, mitte aktsiaturgudele," rääkis ta.
Tartu Hoiu-laenuühistu maksab hoiustele 7 protsendi suurust aastaintressi, millest hoiustaja peab maksma veel ka tulumaksu. Roos lisas, et kui tavaliselt ületab laenuhuvi ühistus oleva hoiuste hulga, siis praegu on vähemalt Tartu hoiu-laenuühistus olukord vastupidine.
Inimesed pankades pettunud
Alates 2000. aasta augustist tegutseb Põlvas Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu, mille tegevjuhi Helle Virdi sõnul on ka nende hoiustemahud tõusuteel.
"Meie hoiustemaht on kasvanud tänavu kümnendiku võrra ja seda vaatamata asjaolule, et nii mõnedki meie liikmed on võtnud hoiused välja ja investeerinud selle näiteks kinnisvarasse," rääkis ühistu tegevjuht Helle Virt.
"Enamus meile hoiustanud uutest klientidest ei tee saladust, et nad on pankades pettunud, kuna hoiuste madal intressimäär ei taga isegi nende raha ostujõu säilimist, rääkimata intressitulu teenimisest," rääkis 686 liikmega Põlva Hoiu-laenuühistu juht.
Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu maksab oma liikmetele tähtajalise hoiuse eest 6 protsenti aastas brutointressi, millest läheb maha tulumaks.
Samas jäävad näiteks Swedbankis 12 kuu pikkuse tähtajalise hoiuse intressimäärad vahemikku 0,36 - 0, 52 protsenti aastas.
Hoiu-laenuühistute Liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok tõdes samuti, et inimeste huvi oma säästude hoiustamiste vastu hoiulaenuühistutes on viimasel ajal kasvanud.
"Minu meelest on siin mitu põhjust. Esiteks on ühistutest viimasel ajal rohkem juttu olnud, teiseks on ühistute pakutav intress konkurentsivõimeline ning kolmandaks on inimesed pettunud pankades, kuna nähakse, et väliskapitalil olevad pangad viivad Eesti inimeste pealt teenitud tulu riigist välja," loetles ta põhjusi.
Praegu moodustavad hoiulaenuühistute hoiused aga veel imeväikese osa kogu Eesti hoiustemahust.
Eesti Panga andmetel ulatus septembri lõpu seisuga hoiuste kogumaht Eestis 12,27 miljardi euroni, millest siis nõudmiseni hoiused moodustasid 7,2 ja tähtajalised hoiused 4,9 miljardit eurot. Võrdluseks: Eestis reaalselt tegutseva kümnekonna hoiulaenuühistu hoiuste kogumaht oli samal ajal 3 miljoni euro suurusjärgus.
Ristkok tõdes, et paraku on hoiulaenuühistute võrgustik Eestis väga ahtake, kuna erinevalt Lätist ja Leedust, kus 90ndate keskpaigas arendati väga aktiivselt ühistulist rahandust, ilmutas Eesti riik toona ühistute suhtes üles suurt ignorantsust.
"Esimene Eesti pangaseadus praktiliselt blokeeris ühistute loomise ja ka valitsusringkonnad pole hoiulaenuühistuid soosinud. Nüüd on suhtumine muutumas, kuid pangad on jõudnud enda külge siduda suure osa elanikkonnast," tõdes ta.
Hoiulaenuühistute juures tuleb aga meeles pidada, et Eestis ei taga hoiuste tagamise fond hoiulaenuühistute hoiuseid, mistõttu tuleb enne hoiustamist teha veidi eeltööd ja uurida ühistu tausta.
Andro Roos pidas aga ühistusse investeerimist siiski üsna ohutuks, kuna äsjane majanduskriis näitas, et löögi alla sattusid eelkõige pangad, mis paigutasid oma raha keerulistesse finantsinstrumentidesse, samal ajal kui konservatiivselt tegutsevad ühistud laenasid raha vaid oma liikmetele ning elasid seetõttu rasked ajad suuremate probleemideta üle.