22. juulil ilmunud artikkel ajalehes Pealinn, kus Andro Roos räägib Eesti riigi iseseisvusest ja ebavõrdsest maksupoliitikast: loe artiklit.

"Eesti ei ole klassikalises mõttes riik, sest meie leivaisa on Ameerika Ühendriigid, kelle sülekoer on Euroopa Liit. Seega me oleme Ameerika Ühendriikidele üheks väljaostetud turuks. Meie majandussüsteem ei saagi teistsugune olla," nentis majandusekspert ja Tartu Hoiulaenuühistu juhatuse esimees Andro Roos, kelle hinnangul peaks kodanikuühiskond tugevamalt rääkima ebaõiglase maksupoliitika vastu.

Swedbanki avaldatud kasumimarginaal esimesel poolaastal on muljetavaldav, selleks on sellel korral lausa 84,6 miljonit eurot. Küsimus, mis ikka ja jälle neid suurkasumeid vaadates tekib, on, kui palju saab sellest kasu riik ja rahvas.

Majanduseksperdi ja Tartu Hoiulaenuühistu juhatuse esimehe Andro Roosi hinnangul on aga küsimus laiemalt kodanikuühiskonna puudumises ja selles, et Eesti ei ole mitte riik, vaid pigem suure Euroopa Liidu üks provintse, mis täidab käsku nii, nagu seda Brüsselist esitatakse.

Roosi hinnangul ei oleks kindlasti õige tee ettevõtte kasumi maksustamine, aga küsimus on pigem õiglusest ja omandisuhetest ning ka sellest, kui palju on Eesti lasknud võõrkapitalil üle võtta oma majandust. Väliskapitali on lastud piiramatult Eestisse ja see röövib nüüd eestimaalasi. Tekkinud ebaõiglust ei lahendata aga sellega, et lisatakse niigi suurele ettevõtte maksukoormusele veel suurem maksukoormus.

"Siinkohal ei saa hakata diskrimineerima Euroopa Liidu tingimustes sellega, et välisettevõtetele paneme tulumaksu ja oma ettevõtetele ei pane. Selge on see, et pigem peaks maksukoormust vähendama ja makse julmalt maha tõmbama," selgitas Roos.

Maksude lihtsustamine kogu süsteemi näol on Roosi hinnangul ainuõige tee. Praegune maksukoormus on ligemale 75%, kui arvestada kõiki maksutüüpe kokku.

"Sisuliselt tähendab see seda, et kui ühe toote omahind on üks euro, siis tänu maksusüsteemile tuleb sinna veel 75 senti otsa panna ja kui tahta veel kasumit teenida, siis veel rohkem. See ongi see, miks Eesti elu nii kallis on," lisas Roos.

Roosi arvates on pankade maksustamise küsimus tegelikult selles, kes selle kõik kinni maksab ja ilmselgelt ei ole see mitte panga omanik, vaid ikka tarbija. Pannes pangale või tööstusettevõttele tulumaks peale, maksab selle vahe kinni lõpptarbija, mitte ettevõte. 99% pangandusest on väliskapitali käes ja vajadusel tõstab väliskapitalist pangateenuste hinda või panga laenude intressi ja eestimaalane kui panga klient maksab ise selle kinni. Lahendus ei ole Rosi sõnul tulumaksustamises, vaid omandistruktuuri muutmises. Eestimaalane peab saama oma ettevõtete omanikuks. Lühidalt tähendaks see väliskapitalistidelt ettevõtete tagasiostmist ja ühistute asutamist.

"Riiklikult tuleb kehtestada kaitsetollid. Ilma oma turgu kaitsmata ei ole võimalik oma riiki ehitada," lisas Roos.

Roos tõi välja mõned põhjused, miks Eesti maksusüsteemi pole aastaid muudetud. "Kui me oleks iseseisev riik, siis saaks süsteem olla teistsugune, aga me oleme sisuliselt Ameerika Ühendriikide turg. Seda on kõik Balti riigid. Siin ei ole isegi sellel vahet, milline näiline partei võimule tuleb. Seadused antakse meile 85% ulatuses Euroopa Komisjonist ja riigikogu lihtsalt kinnitab need," selgitas Roos.

Roosi hinnangul kirjutab aga Euroopa Liit oma suurele kaubanduspartnerile Ameerika Ühendriikidele välja seadusi arvestades seda, et endine Ida-Euroopa on mõeldud neile kaubandusturuks. Eesti on väljaostetud majandusturg ja riigiga ja tema seadustega ei ole mitte midagi hetkel pistmist. Tahtmatus midagi muuta või mitte muuta sõltub tugevalt sellest, et ka riigil endal on laenud maksta ja teistmoodi otsustada ei saa, sest vastasel juhul võib leivaisa pahandada.

"Ainukest lahendust tekkinud olukorrale näen mina kodanike ühistegevuses," lisas Roos ja nentis, et kodanikuühiskond tavaliselt toimib kohalikul tasandil. Vaja oleks ühte ideoloogilist keskust, ühist platvorm, sest inimeste baasteadmised on erinevad.

"Üks arvab, et vaenlane on Keskerakond, teine, et Reformierakond, ja kolmas, et Venemaa või Euroopa Liit. Kui koera suskida harjavarrega, siis tavaliselt saab koer harjavarre peale tigedaks, aga mitte selle peale, kes seda liigutab," jätkas Roos.

Kõige ideaalsemaks kodanikuühiskonna ja maksupoliitika eeskujuks on Roosi hinnangul Šveitsi.

"Meil tavatsetakse öelda, et iseseisev riik ei ole võimalik, aga Šveits on seda. Ei ole ta NATOs ega Euroopa Liidus, ta on täiesti iseseisev riik ja kui tahab teha koostööd, siis teeb ja kellega iganes," selgitas Roos. "Raha tuleb hakata hoidma iseenda, mitte võõraste taskutes ja võõraste pankades. Ei tohi maha parseldada oma rikkusi, milleks on Eesti metsad ja maad. Kui elada ja majandada õigesti, siis saab olla küll iseseisev," ütles Roos.